K, 8.02.2023

Tervisekassa innustab lapsi rohkem õuemänge mängima

PM Haridusportaal
Tervisekassa innustab lapsi rohkem õuemänge mängima
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lapsed õues, pilt on illustratiivne.
Lapsed õues, pilt on illustratiivne. Foto: Postimees.ee

Koguni 75 protsenti lastest ei liigu õues piisavalt, mistõttu soovib tervisekassa innustada neid hoovimänge mängima.

Hoovimängudele keskenduva liikumiskampaania raames innustab tervisekassa koostöös Eesti Jalgpalli Liidu ja Tartu Ülikooli liikumislaboriga perekondi, koole ning huvikoole mängima hoovimänge. Tervisekassa kutsub üles filmima lühikest videot hoovimängu mängimisest ja kogub jäädvustused kampaania kodulehele teistele inspiratsiooniks. Nii tekib põnev ülevaade erinevate paikade ja mängude tavadest, mis ühendab naabruskondi, klassikaaslasi ning sõpru.

Peaaegu iga päev veedab aktiivselt õues aega vaid veerand Eesti lastest ja noortest. Vähene liikumine põhjustab ülekaalulisust, kasvatab diabeediriski ja võib täiskasvanuna kaasa tuua suurenenud riski südame- ja veresoonkonnahaigusteks. Seepärast on tervisekassa võtnud südameasjaks innustada hoovimängude mängimise suunamise kaudu lapsi rohkem liikuma ja rõõmu tundma.

«Uuringud näitavad, et Eesti lapsed ja noored ei liigu ega spordi piisavalt, mis on omakorda riskiteguriks mitmete haiguste tekkeks. Seepärast keskendume südamekuul laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamisele ja terviseteadlikkuse kujundamisele läbi hoovimängude,» sõnas tervisekassa tervise edenduse peaspetsialist Gerda Palts. «Liikumisharjumus ei kujune ainult kehalise kasvatuse tunnist või trennist, vaid saame igapäevaselt innustada lapsi aega veetma aktiivselt liikudes, näiteks sõpradega koos hoovimänge mängides,» lisas Palts.

«Lapsed tahavad sõpradega koos aega veeta ja täiskasvanutel on võimalus neile mängulisi ja lõbusaid ideid juurde pakkuda. Hoovimängud on selleks suurepärane viis, sest õues tekib liikumine loomulikumalt kui siseruumides - piiranguid on vähem ja sobiv keskkond inspireerib lapsi,» ütles Tartu Ülikooli liikumislabori juhataja Merike Kull. «Lisaks füüsiliste terviseriskide ennetamisele aitab aktiivne õues mängimine parandada emotsionaalset heaolu, sest selle mõjul vähenevad ärevus, teised meeleoluhäired ja agressiivsus,» lisas ta.

Eesti Kirjandusmuuseumi teaduri, folklorist Astrid Tuisu sõnul on hoovimänge edasi antud põlvest põlve. «Kull, mädamuna, keerukuju, pallikool, peitus ja teised õuemängud vallutasid Eesti laste südamed juba üle saja aasta tagasi. Tänapäeval, mil üks osa õuemänge unustusse kipub vajuma, saavad just täiskasvanud oma lapsepõlve lemmik mänge lastega jagada, et rõõmu tuua üha uutele põlvkondadele,» ütles ta.

Laps või noor peaks liikuma vähemalt tund aega päevas mõõduka kuni tugeva intensiivsusega, mis paneb ta südame kiiremini lööma, kiirendab hingamist ja teeb naha soojaks. Nii tuleks liikuda vähemalt viiel päeval nädalas, et süda saaks piisavalt koormust ja nii keha kui vaim püsiks tervena.

Märksõnad
Tagasi üles