/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2022/04/07/14469775t1h00fb.jpg)
Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on Ukraina riik käivitanud sõjapõgenike lastele mastaapse distantsõppe platvormi, kuid puuduvad andmed, kui paljud Eestisse jõudnud lapsed ja noored on seda kasutama hakanud.
Kersna: Ukraina riik on käivitanud mastaapse distantsõppe platvormi (1)
Kersna sõnul on ta kolm korda kohtunud Ukraina haridusministriga ja ta on esitanud väga selged soovid. «Esiteks on ta öelnud, et palun lubage, võimaldage meie lastel osaleda Ukraina riigi loodud distantsõppe platvormil ukrainakeelses õppes. On palutud, et me kaasaksime Ukraina sõjapõgenikest haridustöötajaid meie haridussüsteemi, et me pakuksime lastele psühholoogilist tuge ja et oleks võimalus õppida ukraina keelt ja kultuuri,» rääkis Kersna kolmapäeval riigikogu infotunnis.
Tema sõnul on Ukraina riik pannud toimima väga mastaapse distantsõppe platvormi. «10 500 Ukraina kooli on selle distantsõppe platvormiga liitunud. Tõesti, täna on neid lapsi, kelle vanemad eeldavad, et nad on siin lühiajaliselt, ja nad osalevad distantsõppe kaudu oma kooli õppeprogrammis. Ja kõik lõpuklassid saavad selle distantsiõppe kooli kaudu ka lõputunnistused,» rääkis Kersna.
Ülevaade puudub
Tema sõnul puudub Eestil detailne ülevaade, kui palju praeguseks Eestisse jõudnud 10 772 Ukraina alaealisest reaalselt distantsõppel osaleb. Küll aga on teada, et teisipäeva seisuga on Eesti haridussüsteemi registreeritud 2888 last, nendest 70 protsenti on üldhariduses, 22 protsenti on läinud alusharidusse, viis protsenti gümnaasiumisse ja kolm protsenti kutseharidusse.
Kui vaadata õppekeele järgi, siis 67,6 protsenti kõikidest nendest lastest on läinud eestikeelsesse haridussüsteemi, 11,5 protsenti keelekümblusmetoodikal põhinevatesse lasteaedadesse ja koolidesse ning 20,3 protsenti on teisipäeva seisuga läinud venekeelsesse haridussüsteemi ehk venekeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse. 17 last ehk 0,6 protsenti on läinud ingliskeelsesse haridusse.
Eesmärk õpetada eesti keelt
«Riik on öelnud kohe, algusest peale, alates sõja algusest ja kui me teadsime, et siia hakkavad sõjapõgenikud tulema, et on väga oluline, et sõjapõgenikest lapsed suunatakse eelkõige eestikeelsesse haridussüsteemi. Me toetusime seda soovitust andes ka Ukraina kogukonna enda soovitusele, et need lapsed läheksid eelkõige eestikeelsesse haridusse,» ütles Kersna, lisades, et kui praegu on 20 protsenti lastest läinud siiski venekeelsesse kooli, siis sellel protsendil ei tohi lasta kasvada. «Seda eelkõige seetõttu, et eestikeelses keskkonnas lapsed õpivad siin Eestis riigikeele oluliselt kiiremini ära.»
Kersna sõnul on oluline see, mis juhtub sügisel, sest Eestis on põhiharidus kohustuslik haridusaste, ning need lapsed peavad haridust omandama vähemalt põhihariduse tasandil. «Ja sügisest alates küll ei saa enam leppida sellega, et lapsed on kusagil hotellides või ajutistes elamispindadel ja siis seal ainult distantsõppe platvormil. Neid on vaja saada välja teistega suhtlema ja täna on need koolid, kes on juba Ukraina sõjapõgenike lapsi vastu võtnud, väga kenasti selle distantsõppe integreerinud õppesse. Neil on eraldi planeeritud tunniplaani aeg, kus nad on oma distantsõppel, ja ülejäänud ajal on kaasatud teiste lastega ühistesse tegevustesse,» selgitas Kersna.