/nginx/o/2022/03/23/14441878t1h3419.jpg)
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles teisipäeval Luxembourgis Euroopa Liidu haridus- ja noorteministrite nõukogu istungil, et Euroopa Liit peab suurendama rahastust haridusvaldkonda eesmärgiga pakkuda kvaliteetset haridust nii Ukraina sõjapõgenikele kui kõikidele EL-i kodanikele.
«Tänaseks on Eesti vastu võtnud ligi 10 000 Ukraina last ja noort, kes peavad saama meie haridussüsteemis turvaliselt õppimist jätkata. Eesti rahvastik on suurenenud kahe protsendi võrra ning see tähendab täiendavaid kulutusi igas valdkonnas, kuid eriti teravalt näeme seda majutus- ja haridusvallas,» ütles Kersna.
Ministri sõnul on antud kriisis liikmesriikide vaheline koostöö väga tähtis, sest kõigil on sarnased väljakutsed, näiteks tuleks kokku leppida ühised reeglid Ukraina sõjapõgenikest laste ja noorte varasema haridustee tõendamises ja lõpetamistingimustes.
Euroopa Liidu haridusministrid pidasid oluliseks, et Ukrainast saabunud lapsed ja noored jätkaksid õpinguid olemasolevas haridussüsteemis, mis eeldab ka vastuvõtvates riikides süsteemset keeleõpet. Samas pidasid ministrid oluliseks sõjast põgenenud laste ja noorte sidet Ukraina koolisüsteemiga distantsõppe platvormi kaudu.
Ukraina haridusminister Serhiy Shkarlet oli Euroopa Liidu liikmesriikidele tänulik, kuna ajal, mil nemad võitlevad oma kodumaal vaenlasega, on nende lapsed Euroopa riikides hästi hoitud. Ukraina haridusministri sõnul peavad lapsed teadma tõde ja neil peab olema võimalus valida vabadus. «See, et meie lapsed õpivad täna koos koolis teie lastega, tähendab, et meil on ühine tulevik,» ütles Ukraina minister.
Visiidi käigus arutas Kersna Ukraina kriisiga seonduvaid tegevusi ka Läti haridus- ja teadusminister Anita Muižniece ning Leedu haridus- ja teadusminister Jurgita Šiugždinienėga. Ministrid leidsid, et väga oluline on põgenikke vastu võtta ennekõike riigikeelsetesse üldhariduskoolidesse ning toetada Ukraina tudengite ja õppejõudude lõimimist kõrgharidusse.
Liina Kersna saatis Euroopa Komisjoni haridusvolinik Mariya Gabrielile konkreetsed ettepanekud, kuidas muuta EL-i programmide Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse võimalusi paindlikumaks. Ministri sõnul tuleks lisaks jooksva perioodi eelarvevahenditele kasutada ka eelmise programmiperioodi vahendeid ning võimaldada Ukraina tudengitel õppida kõrgharidusasutustes ka ilma koolidevaheliste raamlepinguteta.
/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)