Tallinna Ülikool piirab Venemaa ja Valgevene tudengite vastuvõttu

Tallinna ülikool. Foto: Eero Vabamägi

Tallinna Ülikooli senat otsustas 4. aprilli istungil, et algavaks õppeaastaks ei saa Tallinna Ülikooli kandideerida Venemaa ja Valgevene kodanikud, kellel ei ole mõne Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba, pikaajalist viisat, kes ei õpi Eestis või kellel puudub Eesti riigi rahvusvaheline kaitse.

Küsimus Venemaa ja Valgevene tudengite vastuvõtu kohta tõi ülikooli kaasa laiapõhjalise diskussiooni ning otsus vastuvõttu piirata võeti vastu 2/3 häälteenamusega.

Senat leidis, et praeguses olukorras on ülikooli eesmärk toetada ennekõike Ukraina tudengeid. Rektor Tõnu Viik ütles, et ülikool vabastas sel kevadsemestril õppemaksust kõik Ukraina tudengid. «Samuti plaanime pakkuda tasuta õpet järgmisel õppeaastal kõikidele Ukraina tudengitele,» ütles Viik.

Valgevene ja Venemaa kodanike vastuvõtu piiramise otsust tehes kaalutlesid senati liikmed näiteks nii akadeemilise vabaduse kui ka kollektiivse vastutuse rakendamise teemadel. Senat leidis, et ajutise piiramise otsuse positiivsed mõjud kaaluvad negatiivsed üles. «Ma olen küll ise väljendanud selles küsimuses vastupidist seisukohta, kuid senati otsus on Tallinna ülikoolis seaduseks,» ütles rektor Tõnu Viik.

Senati otsus väljendab toetust ka teiste Eesti kõrgkoolide eelnevatele otsustele piirata ajutiselt Vene ja Valgevene tudengite vastuvõttu.

Selleks, et leida Tallinna Ülikooli Ukraina tudengitele täiendavat tuge, avasid ülikooli tudengid toetusfondi, kuhu oodatakse nii ühekordseid kui ka püsiannetajaid. Fondi eesmärk on pakkuda Ukraina tudengitele tuge elamiskulude tasumiseks.

Ukraina tudengite toetuseks koguvad üliõpilased annetusi järgmistel kontonumbritel:

SEB, Tallinna Ülikooli Üliõpilaskond, EE431010011911416225;

Swedbank, Tallinna Ülikooli Üliõpilaskond, EE282200221026097397.

Tallinna Ülikool vähendab tasuta õppetöö mahtu

Seoses kõrghariduse alarahastusega otsustas Tallinna Ülikooli senat 4. aprilli istungil, et ülikool jätab saabuval sügisel avamata kuus eestikeelset õppekava ja pakub edaspidi viiel õppekaval tasulist osakoormusega õpet.

Bakalaureuseõppes jätab ülikool sügisel avamata infoteaduste, integreeritud käsitöö ja tehnoloogiate ning keskkonnakorralduse erialad. Magistriõppesse ei saa Tallinna Ülikoolis sügisel astuda infoteaduste, keskkonnakorralduse ja rekreatsioonikorralduse erialadele.

Ülikooli õppevaldkonna juhi Helen Joosti sõnul on Tallinna Ülikooli õppetegevuse vähendamise eesmärk tagada ülikooli õppetegevuse jätkusuutlikkus ning kvaliteet olukorras, kus kõrghariduse rahastamine on ebapiisav ja selle tulevik ebakindel.

«Paraku oli nende õppekavade avamata jätmine möödapääsmatu valik, sest olemasolevate vahenditega ei ole ülikool enam võimeline samas mahus õppetööd läbi viima,» sõnas Joost.

Kuna ülikool peab tagama õppekavade tõhusa toimimise, siis hinnati õppekavasid erinevatest kriteeriumitest lähtuvalt. Neist olulisim on vastutusvaldkonda mittekuulumine. See tähendab, et riik ei ole ülikoolile andnud kohustust neid õppekavasid õpetada.

«Tegemist on esimese raske meetmetega, et tagada ülikooli majanduslik jätkusuutlikkus. Millised õppekavad jäävad Tallinna Ülikoolis suletuks, otsustab senat sügisel,» ütles Joost.

Õppekulude katmiseks avab ülikool sügisest ka tasulise osakoormusega õppe viiel õppekaval: reklaami- ja suhtekorralduse, inglise keele ja kultuuri, halduse- ja ärikorralduse ja õiguse bakalaureuse- ja magistriõppekaval.

Joosti sõnul on osakoormuses õppimine sobiv õppevorm neile, kes töötavad ja õpivad samal ajal, sest see võimaldab töö- ja ülikoolielu omavahel paindlikumalt siduda. Osakoormuse õpe toimub sessioonõppes ning pikendatud õppeajaga.

Tallinna Ülikooli eestikeelsetele õppekavadele saab infosüsteemis SAIS avaldusi esitada 15.–30. juunini.