Neeme Tõnisson peab inauguratsiooniloengu elu võimalikkusest koos genoomiandmetega

Eesti inimesegeneetika ühingu presidendi Neeme Tõnissoni sõnul arenevad geneetikateadus ning selle rakendused Eestis kiirel sammul. Foto: Tartu Ülikool

Meditsiinigeneetika professor Neeme Tõnisson peab teisipäeval kell 16.15 Tartu Ülikooli aulas inauguratsiooniloengu elu võimalikkusest koos genoomiandmetega.

Viimastel aastatel on pärilike haiguste kahtluse korral hakatud kliinilises töös palju laialdasemalt kasutama genoomiandmeid. Üksikute geenide analüüsid on asendunud geenipaneelide analüüsidega ja nende kõrval on kasutuses ka kogu eksoomi või genoomi hõlmavad uuringud.

Tänu geenidoonorlusele on 20 protsendil Eesti täiskasvanud elanikkonnast olemas genoomi baasandmed ehk geenikaart. Pärilike haiguste kõrval hõlmab genoomianalüüs ka levinud komplekshaigusi. Kujunemas on personaalmeditsiini ennetus- ja raviteenuste võrgustik.

Inauguratsiooniloengul arutleb professor Tõnisson selle üle, kas genoomianalüüsi võiks hakata senisest rohkem tegema tervetele inimestele, kas teame genoomist juba piisavalt palju, et osata teha elu mõjutavaid otsuseid, ning mil moel saada analüüsidest parimat kasu ja vältida teadmatusest tulenevaid ohte.

Tõnissoni arvates võiksime me kõik oma genoomist üht-teist teada, sest nii oskame paremini ohte vältida. «Genoomiinfo laialdasema rakendamisega oleme tervishoiu eesliinil. See võimaldab meil kujundada Eestis parimaid raviviise ja kliinilisi juhiseid,» rääkis Tõnisson. «Teisalt peame leppima sellega, et osa tõest selgub alles aastakümneid kestvate uuringute järel. Siiski saame nende teadmiste tekkele geenidoonoritena juba nüüd kaasa aidata,» lisas ta.

Tõnisson lõpetas Tartu Ülikooli 1995. aastal ravi erialal. 2003. aastal kaitses ta molekulaar- ja rakubioloogia instituudis molekulaardiagnostika erialal doktoriväitekirja «Mutatsioonide uurimine kasutades praimerekstensiooni oligonukleotiidkiipidel».

1999–2004 töötas Tõnisson iduettevõttes Asper Biotech ja 2005–2006 oli järeldoktorantuuris Heidelbergis Saksamaa vähiuuringute keskuses. 2004–2015 töötas ta vanemteadurina Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning 2015–2021 genoomika instituudis. Alates 2021. aastast on Tõnisson genoomika instituudis meditsiinigeneetika professor.

Teadustöös keskendub ta geneetiliste riskifaktorite uurimisele rahvastikupõhises geenivaramu andmebaasis, geneetilise tagasiside mõjule ja genoomiandmete kasutamisele personaalmeditsiinis.

Tõnisson on 2019. aastast Eesti Inimesegeneetika Ühingu president ning kuulub Eesti Arstide Liidu ja Tartu Arstide Liidu juhatusse. Ta on osalenud tervishoiuteenuste hindamisel ning arstide liit on ta delegeerinud e-tervise arenduse ja personaalmeditsiini kliiniliste rakendusviisidega seotud töörühmadesse.

Loengut saab jälgida ka videoportaali UTTV vahendusel. Rohkem infot inauguratsiooniloengute kohta on ülikooli veebilehel.