Toetusraha mõju-uuring tõstis esile tippteadlaste kaasamise rolli

Teaduslabor. Pilt on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema

Teadus- ja arendusasutustele ning kõrgkoolidele suunatud toetusmiljonite mõju-uuringust selgus, et osalejad hindavad ise väga kõrgelt rahvusvaheliste tippteadlaste kaasamist Eesti teadusellu.

ASTRA arendusprogramm oli võimaluseks teadus- ja arendusasutustele ning kõrgkoolidele nende põhitegevuste ja otsuste tulemuslikkuse suurendamiseks ning tervikliku arengu ning sisemiste planeerimisprotsesside tugevdamiseks. Kokku sai meetmest arendustegevuseks toetust 17 Eesti teadus- ja arendusasutust ning rakenduskõrgkooli, 36 projekti maksumusega 136 miljonit eurot.

Meetme tulemuslikkuse hindamise uuringust selgub, et kõige mõjusamaks hindavad osalejad investeeringuid taristusse ja seadmetesse ning rahvusvaheliste tippteadlaste ja ekspertide toomist Eesti teadusasutustesse. Samuti on ASTRA meede loonud eeldusi muude pikemaajaliste mõjutegurite, näiteks rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu, asutuste juhtimise ja koostöö tulemuslikkuse asutusesiseseks avaldumiseks.

Uuring näitab aga ka seda, et vastupidiselt ootustele ei ole ASTRA soodustanud asutustevahelise koostöö teket. Olemuselt oli ASTRA institutsionaalne arendus- ja pakettmeede, mis ideaalis pidi olema asutuse strateegilise planeerimise ja juhtimise osa ning fokusseerima arenguhüppele suunatud tegevusi kooskõlas asutuse strateegilise plaani ja riiklike arengukavadega. Seega raamistik asutustevahelise koostöö soodustamiseks ei laienenud.

Uuringu tulemused toovad esile, et ka doktoriõppe arendamise tulemuslikkus ja mõju on oodatust madalam.

ASTRA tulemuslikkuse hindamise uuringu juhi Merit Tatra sõnul toetas meede ka kõrghariduse- ja teadusasutuste koostööd doktorikoolide korraldamisel ning mõningaid keskseid doktoriõppe tegevusi. «Madalama tulemuslikkuse taga on asjaolu, et ASTRA administratiivsed reeglid doktorikoolide korraldamisel kõrgkoolide koostöös on ebaproportsionaalselt suurendanud halduskoormust,» kommenteeris uuringu juht.

Tatra sõnul ei ole ASTRA doktorikoolide skeem piisavalt soodustanud ka asutustevahelist koostööd, kuna iga asutus vastutas institutsionaalselt oma eelarve kujundamise eest ja see ei sobinud ühiste doktorikoolide korraldamise loogikaga. Uuringu juht lisas, et doktorikoolide tegevust on enim mõjutanud ka välised tegurid, sealhulgas Covid-19 tervisekriis.

Uuringu tulemustest nähtus, et doktorikoolide jätkamine iseseisvalt ei ole enam jätkusuutlik. «Tulemused viitavad, et doktoriõppe edukuse toetamine vajab senisest suuremat tähelepanu ja eelkõige selgemaid baasrahastamise otsuseid. Kindlasti tuleb selgeks teha, kuidas saavad asutused doktoriõppe taset, kvaliteeti ja rahvusvahelist konkurentsivõimet koostöös paremini saavutada,» ütles Tatra.

Meetme laiem fookus oli teadusasutuste ühiskonna teenimise võimekuse suurendamine, eelkõige ettevõtluskoostöö kaudu. Asutused, kes varem ei mõelnud taolise koostöö peale, on hakanud tegutsema selles suunas rohkem ja süsteemsemalt, loonud eeldusi koostöö laiendamiseks või arendanud selleks vajalikud struktuurid ning pakkunud tööd uutele spetsialistidele.

Edukaks hinnatakse programmis osalejate arvates näiteks meetme abil loodud koostööplatvormi Adapter, mille abil saavad ettevõtjad leida koostööpartnereid Eesti kõrgkoolidest ja teadus-arendusasutustest.

ASTRA programm on Eesti esimene institutsionaalne pakettmeede, kombinatsioon erineva sisu ja mahuga tegevustest. Programmi tulemuslikkuse hindamise uuringu tellis Eesti Teadusagentuur RITA programmi raames. Uuring lõppes tänavu jaanuaris ja selle viisid läbi Balti Uuringute Instituut ja LevelLab.