/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/02/27/13654032t1hd468.jpg)
Tervise arengu instituut (TAI) alustas kolmanda uuringuga õpilaste kasvu seires, mis võimaldab jälgida 17 000 osaleja toel muutusi koolilaste kasvamises ja tervisekäitumises ning pakub laste kasvukeskkonna mõjutajatele teaduspõhist teavet tervislike harjumuste kujundamiseks.
Muuhulgas on eesmärk pakkuda lahendusi, kuidas pidurdada laste seas tõusuteel olevat ülekaalutrendi.
Eestis kolmandat korda toimuv uuring on osa Euroopas iga kolme aasta tagant toimuvast õpilaste kasvu seirest. Üle-euroopaliselt uuritakse õpilaste seas ülekaalu ja rasvumise trende ning seoseid ülemäärase kehakaalu ja erinevate riskitegurite vahel.
Sarnaselt ülemaailmse suundumusega on liigse kehakaaluga inimeste osakaal ka Eestis aasta-aastalt kasvanud, ulatudes täiskasvanute seas 2020. aastal juba 52 protsendini. «Varasemalt valdavalt täiskasvanute probleem on üha rohkem levimas ka laste seas ja ülemäärane kehakaal küündib algkoolilastel tänaseks juba ligi 30 protsendini. Ülekaal lapseeas suurendab aga mitmete haiguste riski täiskasvanuna, nagu näiteks südame-veresoonkonnahaigused ja diabeet,» märkis uuringu vastutav uurija Eha Nurk tervise arengu instituudist.
Õpilaste kasvu uuringus kutsutakse tänavu märtsist juunini osalema ligikaudu 17 000 last 197 koolist. Lisaks 1. ja 4. klassidele kaasatakse sel aastal ka 7. klasside õpilased. «Alustasime 2015/16. õppeaastal esimese klassiga, kolm aastat hiljem toimunud uuringus lisandus neljas ja nüüd ka seitsmes klass – nii saame jälgida, kuidas samade koolide samade klasside õpilaste kasvamine ajas muutub, samuti seda, milline on neid mõjutav keskkond nii koolis kui kodus. Seekord saame juba vaadata muutusi pikema aja jooksul ja võrrelda ka Eesti suundumusi muu Euroopaga,» selgitas Nurk.
Tema sõnul annab uuring usaldusväärse teaduspõhise sisendi poliitikakujundajatele ja olulist teavet ka lapsevanematele. «Oleme uuringumeeskonnaga väga tänulikud kõikidele, kes on varasemates uuringutes kaasa löönud ja loodan väga, et kõik kutse saajad osalevad aktiivselt ka sel aastal,» lisas Nurk.
Uuringus osalevate õpilaste seas viiakse koolides läbi antropomeetrilised mõõtmised, millega kogutakse andmed laste pikkuse, kehakaalu, talje- ja puusaümbermõõdu kohta. Lisaks palutakse kooli esindajal täita lühike kooli iseloomustav küsimustik. Küsitletakse ka peresid, et vaadata, kuidas mõjutavad lapse kasvamist kodused valikud.
Varasemate uuringute andmed näitavad, et vanusega suureneb õpilaste ülekaal – kõrvutades 2016. aasta 1. klassi ja 2019. aasta 4. klassi õpilaste tulemusi tõusis kolme aastaga nii ülekaaluliste kui ka rasvunud õpilaste osakaal. Mõju kehakaalule avaldavad paljud tegurid, nende seas liikumis- ja toitumisharjumused, une- ja ekraaniaeg.
«Harjumusi kujundavad nii kodu kui ka kool. Muuhulgas uurime, millised on koolides pakutavad liikumisvõimalused, mida lapsed koolilõunaks saavad ja kas on alternatiivsete valikute võimalusi. Samuti selgitame välja, kas viiakse läbi tervislikke harjumusi kujundavaid algatusi ja milliseid toitumise teemasid õppekavas käsitletakse. Ka peredelt küsime taustaandmeid juurde. Kõik need teadmised annavad meile suuna, milliseid muutusi ette võtta ja kuidas pidurdada tõusuteel olev ülekaalutrend,» ütles Eha Nurk.
Õpilaste kasvu uuring on väljatöötatud maailma terviseorganisatsiooni ekspertide ja seiret läbiviivate riikide koostöös. Antropomeetrilisi mõõtmisi ja taustaandmete kogumist küsimustike abil korraldab Eesti uuringukeskus. Kogutavaid andmeid analüüsitakse nii riiklikul kui Euroopa tasandil.
2021/22. õppeaasta õpilaste kasvu uuringu tulemused avaldatakse järgmisel aastal.