Ettevõtjad ei toeta põhikooli eksamite lävendite kaotamist
28. veebruar 2022, 12:31
/nginx/o/2022/02/28/14397210t1hf733.jpg)
Eesti kaubandus-tööstuskoda saatis haridusminister Liina Kersnale pöördumise, kus toob välja ettevõtjate sügava mure plaani pärast kaotada põhikooli lõpueksamite lävendid.
«Muuta meie haridussüsteemi nii, et selle eesmärgiks on ainult lõputunnistuse andmine, ei tundu mõistlik isegi kooli lõpetavale noorele, ometi on selline teema laual kõrgelt haritud ametnikel. On selge, et õpikontrollide kaotamine ei toeta õppekavade paremat omandamist ega aita tõsta või hoida meie hariduse kvaliteeti,» sõnas kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman.
Luman juhtis tähelepanu reaalainete õppekavade omandamise tähtsusele. «See mõjutab otseselt meie majanduse, ettevõtete ning ka inimeste konkurentsivõimet tulevikus. Veelgi enam, see mõjutab ka meie igapäevast elukeskkonda, kus ei ole ehitist ega tehnoloogilist vahendit, mille loomise juures ei ole inseneri olnud,» rõhutas Luman.
Koda on viimase kümnendi jooksul korduvalt juhtinud tähelepanu reaalainete õpetajate vanuselisele struktuurile ning väikesele järelkasvule. Praeguseks on iga neljas füüsika ja keemia õpetaja üle 60 aasta vana, ning sama kehtib ka iga viienda matemaatika, bioloogia või geograafia õpetaja kohta.
Üha sagedamini on just väiksemates ja tõmbekeskustest kaugemal paikevates koolides olukord selline, kus reaalainete õpetajaid ei ole ning õppekava mingisugusegi omandamise tagamiseks annavad ainet õpetajad, kellel vastav väljaõpe puudub.
Kehva kriisijuhtimise mõjud
Võrreldes tervisekriisi eelseid 2019. eksamite tulemusi ning 2021. aasta riigieksamite tulemusi, on selge, et kriisijuhtimisega ei ole tuldud toime.
2019. aastal sooritas eesti keele eksami 8756 õpilast, kellest negatiivse tulemuse sai umbes 3 protsenti.
2021. aastal tegi eesti keele riikliku eksami 9724 õpilast, kellest umbes 12 protsenti kukkus läbi.
Matemaatikaeksami sooritajaid oli 2021. aastal 11 556, neist sai negatiivse tulemuse umbes 13 protsenti. 2021. aastal sooritas eksami 12 640 õpilast, kellest kukkus läbi 39 protsenti.
Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas, et esimesel korral läbikukkujate hulk on kasvanud nii matemaatikas kui ka eesti keeles ligi kolm korda. Kriis on mõjutanud nii õpilasi kui õpetajaid, kuid probleem on saanud alguse kriisijuhtimise probleemidest. Muutunud oludes ei ole suudetud lihtsalt koheneda, leiab ta.
«Praegune soovitud muudatus kaotab näiliselt ka läbikukkumistest tuleneva probleemi, kuid tekitab olukorra, kus õpilastel on võimalik õppekavad jätta omandamata. See seab ohtu noorte võimalused nii edasiõppimises kui ka elukutsete valikul,» ütles Palts.
Tema hinnangul on eksamitel läbikukkunud õpilaste hulga kasv selge märk sellest, et hariduse kvaliteet on ebaühtlane ning ka aineõpetajaid ei ole piisavalt.
Kaubanduskoja hinnangul tuleb eksamilävendi kaotamise eelnõu menetlus peatada ning selle asemel kokku leppida, kuidas lahendada hariduse alusprobleeme. Näiteks leida lahendus, kuidas tagada põhihariduse kõrge tase kõikjal Eestis, kuidas tagada õpetajate järelkasv ning kuidas toetada reaalainete populariseerimist.
Enne lahenduste kokkuleppimist ei pea koda õigeks eksamilävendi kaotamist või teiste sarnaste muudatuste tegemist, sest puudub arusaam, kas ja kuidas aitavad need kaasa põhihariduse alusprobleemide lahendamisele, lisas Palts.