/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2021/10/13/14135445t1h691f.jpg)
Rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu rõhutab valitsusele saadetud avalikus pöördumises, et kõrgharidus vajab kiiresti lisaraha, et hoida päevakorrast maas vajadus kärpida õppevõimalusi.
Rakenduskõrgkoolide rektorid: kõrgharidus vajab kiiresti lisaraha
«Ülikoolide rektorite nõukogu on hiljuti in corpore avalikult ja ühemõtteliselt öelnud, et kui kõrghariduse rahastust korda ei saa, siis uutele halduslepingutele alla ei kirjutata. Kuivõrd rakenduskõrgkoolid on ülikoolidega analoogses olukorras, avaldab rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu (RKRN) käesolevaga ühemõtteliselt toetust seisukohale, et kõrgharidusse on tarvis kiiresti ja olulises mahus täiendavat ressurssi,» seisab pöördumises.
Rektorid märgivad, et ettepanek lisarahastada kõrgharidust 15 protsenti aastas järgmise nelja aasta jooksul annab haridus- ja teadusministeeriumi hallatavatele rakenduskõrgkoolidele tegevustoetuse kasvu 17 miljonit eurot, millele tuleks lisada vahendid sihtotstarbeliselt teadus-arendustegevuse toetamiseks. «Nimetatud meetmed võimaldavad meil täita õppe, teaduse ja ühiskonna teenimise ülesandeid tänasel tasemel ilma õppevõimalusi kärpimata,» kinnitavad rektorid.
Nende sõnul ei ole rakenduskõrgkoolid osa saanud riikliku teaduse rahastamise eduloost ning rakendusuuringute tegemine toimub reeglina põhimõttel «tellija maksab». Seetõttu on rakenduskõrgkoolide rahastamine hetkel ülikoolidest veelgi halvemas seisus. Probleemi süsteemsusele viitavad mitmete rakenduskõrgkoolide institutsionaalsete akrediteerimiste käigus ilmnenud samalaadsed teadus-arendustegevuse puudused.
«Eelnimetatud toimemudeliga oleme jõudnud läbimatu klaaslaeni olenemata sellest, millise ministeeriumi haldusalas kõrgkool tegutseb. Rahvusvaheliste institutsionaalse akrediteerimise komisjonide ettepanekud on soovitanud rakenduskõrgkoolidele asjakohase teadus- ja arendustegevuse rahastusmudeli väljatöötamist ning rakendusuuringute mahu kasvu sõltumata kõrgkooli omandivormist. Seejuures erakõrgharidus tuleks siin lugeda täieõiguslikuks kõrgharidussüsteemi osaks, mida on seni ebapiisavalt kasutatud avaliku hüve teenimisel vaatamata seadusandja võimalustele,» selgitavad rektorid.
Allakirjutanud leiavad, et pärast tasuta kõrgharidusele üleminekut on erinevad valitsused mõistliku ja üldist majanduskasvu arvestava riikliku kõrghariduse rahastamise kasvu külmutanud ning sellest tulenevalt on viimastel aastatel kõrghariduse rahastamise osakaal sisemajanduse kogutoodangust (SKT) langenud 1,4 protsendilt 1,1 protsendi juurde.
«Eeskujuriikidele, näiteks Põhjamaadele, jääme alla 1,5–2 korda. Kõrghariduse kvaliteedi tuntavat arengut võimaldav hüpe eeldaks rahastamist 1,5 protsenti SKT-st. Päris kindlasti ei toeta laissez-faire poliitika Eesti haridusvaldkonna arengukava 2020–2035 eesmärkide täitmist ega meie riigi innovatsiooni- ja konkurentsivõimet. Nimetatud arengukava näeb niisamuti ette, et rahastamismudelid peavad toetama õppe kvaliteeti,» märgivad rektorid.
Praegu on aga rektorite kinnitusel kõrgkoolidel üha keerulisem motiveerida ja hoida tööl parimaid õppejõude, sest tasusüsteem ei suuda konkureerida ettevõtete ega ka avaliku sektoriga. Samas peab just parimaid suutma motiveerida tulema ja jääma kõrgkoolidesse õpetajateks ja teadlasteks, sest milline tudeng sooviks õppida nõrgalt õppejõult? Akadeemiline personal on kõrgkooli peamine väärtus, kelle töötahet ja tulemuslikkust tuleb adekvaatsete palga- ning töötingimustega toetada kohe. Akadeemilise koosseisu kvaliteet ning võimekas järelkasv on kõrgtasemel kõrghariduse tagamiseks hädavajalik.
Rektorite hinnangul on vältimatult lähiperspektiivis tarvis seada kõrgharidussüsteem jätkusuutlikule alusele. Seejuures peaks riik avaramalt vaatama ka erakõrgharidusse panustamisele, sest ka erakõrgkoolid on riigi arengu huvides tegutsejad. «Kuigi RKRN pooldab sarnaselt ülikoolidega kõrghariduse üldise riikliku rahastamise jätkamist, oleme valmis kaaluma eraraha kaasamise laiemat võimaldamist koos õppetoetuste süsteemi ülevaatamisega,» kinnitavad rekorid.
Allakirjutanud lisavad, et kuna haridus on ühiskonna jaoks strateegiliselt samas kaalukategoorias riikliku julgeolekuga, võiks ka rahastamisel kaaluda samalaadse põhimõtte rakendamist – siduda kõrgharidusse suunatavate vahendite määr SKT-ga. «Kindlasti peaks see olema minimaalselt 1,5 protsenti, mis tagaks kõrgharidusele ka arenguvõimalused. Tark ja tegus Eesti vajab kestlikku kõrgharidust!» rõhutavad rektorid.
Avalikule pöördumisele on alla kirjutanud RKRN esimees ja Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu, Kaitseväe Akadeemia ülem-rektor Vahur Karus, sisekaitseakadeemia rektor Marek Link ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor Mait Rungi.