/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2021/09/01/14041161t1h153d.jpg)
Kõrgkoolid üle maailma pakuvad järjest rohkem veebipõhist haridust, mis hakkab tulevikus suurendama konkurentsi ka Eesti kõrgharidusturul, selgub arenguseire keskuse lühiraportist pealkirjaga «Kõrghariduse arengusuundumused».
Raport: veebipõhine haridus suurendab konkurentsi kõrgharidusturul
«Koroonapandeemia on andnud tugeva panuse inimeste valmisolekusse veebi kaudu hariduse omandamiseks ja sellega tuleb oma konkurentsivõime säilitamiseks ka Eesti kõrgharidussüsteemil järjest enam arvestada,» ütles arenguseire keskuse ekspert Uku Varblane. «Samas konkurents on karm, sest maailma tippülikoolid pakuvad veebis järjest enam õppematerjale ja -võimalusi.»
Varblase sõnul muudabki täielikult või osaliselt veebi kaudu antav haridus kaugemas tulevikus oluliselt konkurentsiolukorda ja avab järjest enam haridusturgu välisülikoolidele.
«Eesti ülikoolide eelisteks lisaks emakeelsele õppele on seni olnud lähedus ja asukoht, mis hariduse digipöörde käigus kaotavad järjest oma tähtsust,» ütles Varblane. «Seega on Eesti kõrgharidussüsteemi valmisolek digipöördeks konkurentsivõime säilitamisel üks sõlmküsimusi. See aitaks paremini vastata inimeste viimastel aastatel oluliselt suurenenud valmisolekule omandada haridust veebi vahendusel. Samas ei pruugi õppurite huvi säilitamiseks just Eesti kõrgkoolide vastu piisata standardsete veebikursuste olemasolust, vaid tuleb suuta eristuda ja pakkuda midagi teisiti või lisaks, näiteks personaalset tagasisidet või mentorlust. See aga suurendab digiõppe pakkumise kulusid.»
Eurostati andmetel olid Eesti elanikud vanuses 25–64 aastat Hollandi, Islandi ja Sloveenia järel Euroopa Liidus suurimad veebikursustel osalejad: eelmisel aastal oli viimase kolme kuu jooksul osalenud mõnel veebikursusel juba 35 protsenti sellest vanusegrupist, samas kui 2019. aastal oli vastav protsent 15.
Uku Varblase sõnul tuleb suure trendina esile, et õppimine ei koondu enam ka üksnes inimese elukaare algusesse. «Järjest enam õpitakse üle elukaare ja just seda, mida parasjagu on tarvis. Sel juhul ei saagi tudengilt paraku eeldada enam täisajaga õppimist ja seda soosiv rahastamismudel on ajale jalgu jäämas.»
Käesoleval aastal on arenguseire keskuse üks uurimissuundi Eesti kõrghariduse tulevik, mis vaatleb kõrghariduse arengusuundumusi ja võimalusi järgmise 15 aasta jooksul.