Tartu Ülikooli (TÜ) eesti ja üldkeeleteaduse instituut sai tänavu jaanuaris Kanada väliseestlaste perelt rohkem kui kahe miljoni euro suuruse päranduse, mis on ülikooli ajaloo suurimaid annetusi.
TÜ eesti keele instituut sai Kanada väliseestlastelt helde päranduse
Instituut plaanib raha kasutada perekonda vääriliselt austades, muu hulgas luuakse stipendiumifond eesti keelt ja keeleteadust õppivate üliõpilaste toetuseks.
Aasta tagasi 84-aastaselt surnud väliseestlane Kadri Rõuk pärandas raha enda ja oma vanemate Nikolai Rõugu ja Gerda Rõugu nimel. Perekond Rõuk põgenes 1944. aastal Saksamaale, 1949. aastaks jõudis terve pere Kanadasse Calgarysse. Eestis vandeadvokaadina töötanud Nikolai Rõuk ja tema abikaasa asusid Kanadas tööle raamatupidajatena, Kadri Rõugust saia pärast ülikooli lõpetamist õpetaja.
Nikolai Rõuk oli sealse kohaliku eesti kogukonna aktiivne liige, esmalt oli ta Lõuna-Alberta Eesti Seltsi kaasasutaja, president ja asepresident, hiljem aga samades rollides 1950. aastal asutatud Calgary Eesti Seltsis. Perekonnale oli tähtis Kanadas eesti kultuuri ja keele tutvustamine ning säilitamine. Pere on ka varem Eestisse eesti keele toetuseks annetanud: 2003. aastal annetasid Nikolai Rõuk ja Gerda Rõuk Emakeele Seltsile 500 000 krooni.
«Rõukude perekond teadis, et rahva kestmiseks on tähtsaim oma keele hoidmine. Eriti teravalt tunnetasid nad seda, elades eemal oma kodumaast ja ka emakeelsest kogukonnast,» ütles eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele ja ajaloo murrete professor Karl Pajusalu.
Päranduse abil kavatseb eesti ja üldkeeleteaduse instituut luua Kadri, Nikolai ja Gerda Rõugu nimelise stipendiumifondi üliõpilastele. Lisaks kasutatakse raha teadus- ja arendusprojektide elluviimiseks ning instituudi arenduseesmärkide täitmiseks.
«See helde pärandus on meile väga suureks toeks nii eesti keele õpetamisel kui uurimisel. Kindlasti soovime selle päranduse abil viia ellu uurimusi, mida pole seni rahastuse tõttu olnud võimalik teha, ning luua täiendavaid võimalusi noortele. Kummardusena pärandaja ees soovime selle rahastuse abil aktiviseerida ka väliseesti keele ja kultuuri uurimist,» sõnas instituudi juhataja Liina Lindström.