Marit Kannelmäe-Geerts: noorsootöö võiks olla kui maorikeelne «tūrangawaewae»

Pilt on illustratiivne. Foto: Elifskies / Pexels

• Eestis on 15 protsenti 12-aastaseid noori, kes on väsinud ja kurvameelsed
• 26 protsenti neist noortest ei usu eriti, et täiskasvanud neist hoolivad
• Noorsootööga saab mitmel viisil noorte heaolu mõjutada

Inimene ei ole saar, on esimene mõte, mis pähe tuleb, kui mõtlen inimkonnast või õigemini kogukonnast, mille ühiselt moodustame. Puudutame teineteist, tahtlikult või tahtmata, ja saame teiste poolt puudutatud, soovime seda või mitte. Niisamuti peitub kõige lihtsam vastus, kuidas noorsootöö noorte heaolu saab mõjutada, selles väikeses mõttes. Noorte heaolu on seotud inimestega, kellega nad oma elus seotud on. Laste ja noorte oskused endast ja teistest hoolida kujunevad välja täiskasvanutelt õppides.

Marit Kannelmäe-Geerts. Foto: MIHUS

Eesti noorte heaolust ja toimevõimekusest rääkides tekitab muret, et Eestis on 15 protsenti 12-aastaseid noori, kelle enesetunde hinnangutes on ülekaalus apaatsus, väsimus ja kurvameelsus. Neil noortel on keeruline olla nii kodus, koolis kui ka sõprade seltsis. Paljud nendest noortest tunnevad, et nende elus ei ole täiskasvanuid, kes nad ära kuulaks. Noorte enesetunne ja rahulolu on seotud sellega, kuidas täiskasvanud neist hoolivad, nende arvamuste ja õigustega arvestavad. 8–12-aastaste noorte subjektiivset heaolu käsitlenud uuring «Children’s Worlds» näitab, et selles osalenud 12-aastastest noortest 28 protsenti nõustus täielikult, et täiskasvanud Eestis hoolivad lastest. Samas ei nõustunud 9 protsenti noortest üldse selle seisukohaga või nõustus vähesel määral. Eriti kriitilised olid end kurvapoolse ja apaatsena tundvad noored, kellest 26 protsenti ei usu eriti sellesse, et täiskasvanud neist hoolivad. Kodu, kooli ja sõprade suhtes kriitilistest 12-aastastest 42 protsenti ei nõustu üldse või nõustub vähesel määral, et Eesti täiskasvanud hoolivad lastest («Noorteseire aastaraamat 2019/20»). Need näitajad on kogutud veel enne ülemaailmset pandeemiat. Novembris 2021 ilmunud Praxise uuring näitab, et viimased kaks aastat on ebavõrdsust veelgi suurendanud. Viiruskriisi tagajärjel on kannatanud rohkem need, kes olid juba enne pandeemiat haavatavas olukorras.

See on mõttekoht noorsootööle. Kus on need noored, kes ennast nii halvasti ja üksijäetuna tunnevad? Kas sinu tööpiirkonnas on mõni nendest noortest? Mida me saame oma rollist tulenevalt teha, et nende noorte jaoks olemas olla? Praxise uuring toob positiivsena välja, et pandeemia tingimustes on kinnitust leidnud noorsootöö olulisus.

«Pandeemia ajal noorsootöös osalemine võimaldab noortel teistega kontakti hoida, teha midagi tähendusrikast ning pakub noortele keeruliste tingimuste kiuste midagi, mille toimumist oodata. Luues noortega usaldusliku suhte, saavad noorsootöötajad täita noortele väga olulist rolli.» (Praxis, 2021)

Noorte heaolu väärtustava, toetava ja usaldusel põhineva kontakti pakkujana on noorsootöötajad tegutsenud enne pandeemiat ja teevad seda ka nüüd. Hea, et seda on märgatud. Veelgi olulisem on, et selle valdkonna panust tähtsustatakse jätkuvalt, et aidata noored tekkinud vaimse tervise kriisist tervematena välja.

Monika Kezaite-Jakniūnienė (Euroopa noorsootöö õppeprogrammide autor ja juhendaja, tõeline Eesti fänn) rõhutab oma artiklis «Heaolu mõõtmed» (MIHUS, 21. detsember 2021), kui mitmel viisil noorsootöö noorte heaolu mõjutada saab. Ühest küljest tegevustega, mis on seotud ühe kindla heaolu aspektiga, ning teisest küljest kogu noorsootöö olemusega, mille väärtused on põimunud inimõiguste ja hoolivaks inimeseks kujunemisega. Mis iganes tegevustele – protsessidele või tulemustele – sinu noorsootöö suunatud on, see peab toetuma mõttele, et kõik noored tunnevad end turvaliselt ja väärtuslikena, sellistena nagu nad on. Nad peavad tundma, et nendest hoolitakse ja nad kuuluvad kuskile.

Inimene ei ole küll saar, aga üks kõige mõjusam sõna, mis puudutab noori ja kogukonda, juhtus minu ette just saareriigist. Uus-Meremaa noorte ja kogukonna seotusest lugedes sattus minu ette üks maori sõna – «Tūrangawaewae». Otsetõlkes tähendab see «koht, kus seista». Mõistena aga sisaldab midagi palju suuremat ja sügavamat. «Tūrangawaewae» on koht, millega tunneme erilist seost – jõustatust ja kuuluvust. Need on meie kohad maailmas. Noorsootöö võiks olla iga noore jaoks üheks selliseks kohaks.

Artikkel ilmus Eesti noortevaldkonna digiajakirja MIHUS talvenumbris.