Karis: koolihariduse puhul on kaalul riigi ja kogu planeedi tulevik

Alar Karis. FOTO: Margus Ansu Foto: Margus Ansu

President Alar Karis tõi neljapäeval haridusjuhtide aastakonverentsil Pärnus haridusest ja noorte tulevikust kõneldes esile, et koolihariduse puhul ei ole kunagi kaalul midagi vähemat kui riigi ja kogu planeedi tulevik.

«Meie eesmärk peab olema tark ja haritud rahvas ning teekond targa rahvani käib kooli kaudu. Needsamad kriisid, mis meie ühiskonda praegu oma küünte vahel hoiavad, iseloomustavad hästi, mille jaoks peame suutma noori ette valmistada,» ütles Karis.

Riigipea keskendus kõnes pandeemia õppetundidele hariduse paindlikumaks korraldamiseks ning tervisekriisis võimendunud vaimse tervise muredele.

Karis pidas oluliseks leida võimalusi, kuidas õppida koolis teadmisi kombineerima ja rohkem lõimima omavahel õppeaineid, formaal- ja huviharidust, kooli ja kogukonda. «See valmistab noort paremini ette nendeks probleemideks ja olukordadeks, mis teda tegelikus elus ees ootavad,» rääkis president. «Kriiside korral tuleb osata eri ainete teadmisi kombineerida.»

Riigipea sõnul peab seejuures tähelepanu pöörama ka sellele, kuidas käib õppimine ja milline on õppimist toetav keskkond ning õppimise motivatsioon. «Äsja puhkenud arutelu üheksanda klassi lõpueksami lävendi üle on ka tegelikult vaidlus selle üle, mis paneb noort õppima. Kui usume, et noori ei saa muudmoodi motiveerida kui hirmutamisega eksamil läbi kukkuda, kas ei tasu ehk sealt otsida põhjuseid, miks liiga palju poisse langevad koolist välja või miks põhikooli loodusainete tundides kipuvad tuhmuma särasilmad. Või miks püüdlikud kipuvad hilisemas elus läbi põlema?» sõnas Karis.

«Mulle tundub, et õppimine hinde ja eksami pärast on kui kandideerimine valimistel ainult häälte arvu taga ajades. Nagu valimised on poliitikule oluline verstapost, mis annab hinnangu tema tegevusele, on ka eksam õppijale vajalik, et saada pilt ette, mida ta teab hästi, milles peab aga veel pingutama. Ent kui valimistel häälte kogumisest saab eesmärk omaette, siis võibki juhtuda, et meid pääsevad juhtima need, kelle vaated sõltuvad sellest, kustpoolt tuul parasjagu rohkem hääli toob, mitte ehtne mure riigi ja selle kodanike heaolu pärast,» lausus riigipea.

Hariduse tulevikku vaadates peab Karise sõnul võtma pandeemiast kaasa õppetunnid ka hariduse paindlikumaks korraldamiseks. «Kriis oleks raisku lastud, kui pöörduksime tagasi täpselt samade harjumuste juurde, mis olid enne viiruse pealetungi. Distantsõppe kogemus ja selle esitatud nõudmised nügisid õpetajaid selles suunas, kuhu ühiskond on tervikuna juba pikemat aega liikumas,» lausus riigipea. «Õpetajate hinnangul andis distantsõpe varasemast enam võimalusi õpilaste tugevuste ja nõrkuste märkamiseks ning seeläbi ka õppeprotsessi kohendamiseks vastavalt individuaalsetele vajadustel,»“ lisas ta ja soovitas koolidel edaspidigi regulaarselt läbi viia e-õppe päevi.

Olulise teemana peatus Karis oma kõnes noorte vaimse tervisel ning ta märkis, et keerukad ajad toonud selle probleemid esile määral, mis nõuab kõigi aktiivset tegutsemist. «Koolil on olulised võimalused ja ka inimesed, kes oskavad märgata ja anda esmast tuge. Olgu nendeks õpetajad, kes läbivad regulaarselt vaimse tervise esmaabi koolitusi, või õpilasnõustajad või hoopis kooliõed,» lausus president.

«Ärgem unustagem ka õpetajaid, eriti alustavaid õpetajaid. Niigi kasvavas õpetajate põuas ei saa me lubada nende läbi põletamist,» lisas riigipea.

Karis rõhutas veel, et uni on üks olulisemaid vaimse tervise vitamiine. «Alustagem koolipäeva teismeliste jaoks pisut hiljem – nende endi huvides. Need otsused on koolide endi kätes,» sõnas ta.