Haridus- ja teadusminister Liina Kersna märkis kolmapäeval riigikogu ees hariduselu strateegilistest arengutest ülevaadet andes, et kava järgi töötavad 2026. aastal kõigis koolides tippjuhi kompetentsidega juhid ning kõik koolid on õppivad organisatsioonid.
Kersna sõnul seab haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärgiks, et Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas. «Selle eesmärgi saavutamiseks peame tagama, et õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Samuti peame kindlustama, et Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe. Peame silmas pidama, et õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele,» rääkis Kersna.
Kriisiaegsetest õpilünkadest tuleb lahti saada
Ta tõdes, et koroonakriis on põhjustanud õpilünki, mida tõendavad ka näiteks põhikooli lõpueksamite tulemused. Kõigi kolme eksami puhul oli keskmine tulemus 2021. aastal madalam 2016-2019 aastate keskmisest. «Sel õppeaastal oleme teinud palju pingutusi, et vältida üle-eestilist lausalist distantsõpet. Tänu kiirtestimistele koolides alates novembrist saime eelmise, delta-tüve laine ajal koole lahti hoida,» rääkis Kersna, lisades, et õpilünkade tasandamiseks on koolipidajad saanud kokku 17 miljonit eurot, et pakkuda õpilastele vajadusest lähtuvat lisatuge, olgu selleks individuaalne konsultatsioon, õpe väiksemas rühmas või lisatunnid või - kursused.
Kersna sõnul on kriis olnud ka omamoodi arengukiirendiks, et katsetada paindlikke õppe- ja hindamise viise, võtta fookusesse õpilane ning kujundada õppetööd ümber õppijast lähtuvaks - nii nagu haridusvaldkonna arengukava ka ette näeb. «Meie lähiaja kõige olulisem siht on aga tulla koroonakriisist võimalikult tervelt välja ning võtta sellest kriisist kaasa kõik olulised õppetunnid. Jätkuvalt on fookuses hariduse kvaliteet ja õppija heaolu, sest stressis või hirmul olev laps ei suuda õppida vastavalt oma võimetele,» ütles Kersna.
Juurde on vaja õpetajaid
Tema sõnul vajab haridusvaldkond õpetajaid, OSKA andmetel vajab Eestis vanuse tõttu asendamist ligikaudu 380 üldhariduskoolide õpetajat aastas. Eriti kriitiline on koolides seis loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajatega – iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja on vähemalt 60 aastat vana ning füüsikaõpetajatest on selles vanuses juba iga neljas.
«2020. aastal arutasime õpetajate järelkasvu teemat siinsamas, Riigikogu saalis olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Oleme kultuurikomisjoni ettepanekud ja laiapõhjalise töörühma tulemused koondanud õpetajate järelkasvu tegevuskavasse, mis raamistab kõik selles vallas tehtavad tegevused aastani 2026,» rääkis Kersna, märkides, et tegevuskava näeb ette koolide juhtimiskvaliteedi parandamist, õpetajatele senisest enam paindlikke kvalifikatsiooni omandamise võimalusi, koolitöötajate töökoormuse ülevaatamist, haridustöötajate toetamist kogu nende karjääri vältel ning õpetajaameti maine parandamist.
Koolide juhtimine peab jõudma tipptasemele
«Meie eesmärk on, et 2026. aastal töötavad kõigis koolides tippjuhi kompetentsidega juhid ning kõik koolid on õppivad organisatsioonid. Oluline teema on ka koolijuhtide värbamissüsteemi muutmine. Oleme selleks alustanud arutelusid koolijuhtide ühenduse ja ülikoolide esindajatega, kaasates ka teisi seotud osapooli. Kindlasti räägime siin ka koolijuhi kui tippjuhi palga konkurentsivõime suurendamise vajadusest,» rääkis Kersna.
Tema sõnul on oluline teema ka alustava õpetaja toetamine. «Soovime suurendada koolipidajatele eraldatavas haridustoetuses õpetajate töötasu diferentseerimise komponenti 17,1 protsendilt vähemalt 20-le. Riigieelarvesse nõuab see eesmärk 12 miljonit eurot lisaks. See võimaldaks kompenseerida näiteks alustava õpetaja väiksemat tunnikoormust, et esimestel tööaastatel kooliellu sisse elada ning samas tasustada ka alustavat õpetajat toetavat mentorit. Ka koolijuhile annaks see paindlikumad võimalused õpetajate karjäärimudeli toetamiseks,» rääkis Kersna.
Tema sõnul on Eesti praegu olukorras, kus järjest rohkem alustavatest õpetajatest ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. «Neile on vaja luua paindlikud võimalused, et läbida töötamise kõrvalt õpetajakoolitus või arendada kompetentse õpetajakutse taotlemiseks. Eesmärk on luua õpetajatele ja tugispetsialistidele kvaliteetne esma- ja täiendusõppemudel, mis arvestab senisest paremini vajadusega õppida töö ja pereelu kõrval,» ütles Kersna, lisades, et kokku on soovluua vähemalt 550 uut õpetajakoolituse õppekohta aastatel 2022–2025.
Õpetaja keskmine palk üle 2300 euro
Haridus- ja teadusminister puudutas ka õpetajate palka, märkides, et esmärk on jõuda 2025. aastaks selleni, et õpetajate keskmine palk oleks 2336 eurot, mis prognooside järgi moodustaks 120 protsenti Eesti keskmisest brutopalgast. Selleks on järgmisel aastal vaja riigieelarvesse lisada 63,2 miljonit eurot, 2024. aastal 125,2 miljonit eurot ning 2025. aastal 176,7 miljonit eurot. Kokku kolme aasta peale on vaja lisaks 365,1 miljonit eurot.
Eesti keele elujõud on tähtsaim
Keeleõppest rääkides märkis Kersna, et eesti keele arengukava 2021–2035 üldeesmärk on kindlustada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas. Lisaks ütleb arengukava, et aastaks 2035 on mindud valdavalt üle eestikeelsele haridusele ehk õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles. «Eestikeelne haridus tagab kõigile võrdse võimaluse osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel,» rääkis Kersna.
Tema sõnul peab põhikoolides õppivatel noortel olema võimalus jätkata takistusteta järgmisel haridustasemel. Sel õppeaastal omandab statsionaarses õppes põhiharidust vene keeles natuke üle 21 000 õpilase ehk ligi 16 protsenti kõigist põhikooli õpilastest. Eestis on 20 puhtalt vene õppekeelega põhikooli ja 37 keelekümbluskooli. Eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksamite tulemused olid möödunud kevadel madalamad kui eelnenud kolmel aastal, tõi Kersna esile.
Keelekümblusklasside keeleeksamite tulemused on võrreldes vene õppekeelega koolides õppijatega ligi 20 protsendipunkti võrra kõrgemad, jäädes 90 protsenti piirimaile. «Seega - keelekümblus toimib. Möödunud aastal valmis eestikeelse hariduse tegevuskava, mis on märgiline, sest varasemalt ei ole selles vallas nii detailselt vajalikke samme kirjeldatud. Tegevuskava sündis koostöös lasteaedade, koolide, ülikoolide kui ka nende katusorganisatsioonide esindajatega, kes puutuvad oma igapäevatöös kokku nii eesti kui ka muu emakeelega laste ning noorte eesti keele õpetamise ja eesti keeles õppimise toetamisega,» ütles Kersna.
Tema sõnul tuleb arendada õppevahendeid ja -meetodeid ning koolitada õpetajaid, sealhulgas täiendada olemasolevate õpetajate oskusi eri vanuses, eri kultuuri- ja haridustaustaga õpilaste õpetamiseks. «Eesti keele kui teise keele õpetajate lisavajadus on perioodil 2022–2028 orienteeruvalt 26 õpetajat aastas. Kui meil on täna koolis õpetajad, kes ise ei suuda rääkida eesti keeles, siis me ei saa eeldada, et nad suudavad anda haridust eesti keeles,» märkjis Kersna, lisades, et kokku vajab keeleõpet hinnanguliselt 2800 - 3100 haridustöötajat.
Tegevuskava põhirõhk ongi Kersna sõnul pädevate õpetajate koolitamisele suunatud. Mitmekeelses koolis õpetajate puuduse leevendamiseks eraldas riik Tartu Ülikooli Narva kolledžile raha, et luua järgmise õppeaasta vastuvõtuks 28 lisaõppekohta. Vene õppekeelega lasteaedades on praegu ligi 10 000 last ehk 14 protsenti lasteaiaealistest. Kokku on Eestis sel õppeaastal 97 vene õppekeelega lasteaeda.
«Meil on tänaseks venekeelsetes lasteaedades 152 eestikeelset lisaõpetajat 60 lasteaias. Alanud aastal on eraldatud projekti jätkamiseks alushariduses 3,67 miljonit eurot ja koolides, kus täna on 40 eestikeelset lisaõpetajat 21 koolis, 1,43 miljonit eurot. Kindlasti tahame laieneda. Oleme laiendanud ka keelekümblusprogrammi,» rääkis Kersna.