Tartu Ülikool investeerib tänavu eksperimentaalarendusse üle poole miljoni euro

Tartu ülikool. Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tartu Ülikool (TÜ) otsustas sel aastal rahastada 16 eksperimentaalarenduse projekti üle poole miljoni euroga.

Ülikooli teatel esitati eksperimentaalarenduse toetusele sel aastal kokku 40 projektitaotlust kogusummas 1,26 miljonit eurot.

«Oli rõõmustav näha, et sel aastal oli väga palju uusi teemasid ja valdkondi, kus teadlased näevad võimalikke rakendusi ühiskonnale. Loodus- ja täppisteaduste (LT) valdkonnas on see meede eriti populaarne ja nii oli sealt sel aastal lausa 24 taotlust. LT valdkonna taotluste puhul on ka enim ärilise potentsiaaliga ideid. Humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonna projektide juures paistsid silma aga just suure sotsiaalse mõjuga taotlused,» kommenteeris selleaastast taotlusvooru ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

«Me otsustasime küll toetada 16 projekti, samas kinnitan, et ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus tegeleb kõikide taotlejatega edasi, et leida ideedele lisaraha või võimalikke arenduspartnereid,» lisas Puura.

Eksperimentaalarenduse toetus võimaldab arendustöö riske maandada nii riiklike kui ka erarahastajate jaoks ning kiirendab lahenduste jõudmist majanduse ja ühiskonna kasutusse.

TÜ andis eksperimentaalarenduse grandid esimest korda välja 2019. aastal, tookord katsevooruna ainult loodus- ja täppisteaduste valdkonna teadlastele. Viimased kolm aastat on eksperimentaalarenduse grantidele saanud kandideerida kõigi valdkondade teadlased.

Eksperimentaalarenduse fondi rahastatakse TÜ arengufondist. Lisaks toetab loodus- ja täppisteaduste valdkond igal aastal oma valdkonna projekte veel eraldi rahasummadega.

Humanitaarteaduste valdkonnas said toetust Margit Sutrop väärtusmängude edasiarendamiseks virtuaalkeskkonnas kasutamiseks 40 762 euro ulatuses ning Janar Paeglis pärimuspillide sämplite salvestamiseks ning sämplipanga loomiseks 29 000 euro ulatuses.

Sotsiaalteaduste valdkonnas toetati Kati Orrut interaktiivse vahendi loomisel kriisihaavatavuse hindamiseks 32 791 euroga; Olga Burdakovat arvutisüsteemi loomisel kakskeelsete laste suulises ja kirjalikus kõnes tehtavate vigade analüüsiks ja soovituste koostamiseks kõne arendamise, propedeutika ja korrektsiooni eesmärgil 23 276 euroga; Mihkel Solvaki kõrgkooli õpilase mobiilsuskompassi arendamisel 18 218 euroga ning Gerly Tamme sotsiaalärevuse tagasilangust ennustava ja ennetava eksperimentaalse mõõtevahendi väljatöötamisel 22 619 euroga.

Meditsiiniteaduste valdkonnas said toetust Jelena Štšepetova uudse toidulisandi loomisel maovähendusoperatsiooni patsientidele 50 000 euro ulatuses; Epp Sepp uudsete probiootiliste nahatoodete loomisel 24 000 euroga ning Jarek Mäestu rakenduse loomisel treeningute juhtimiseks, treeningandmete integreeritud kogumiseks ja analüüsiks 22 000 euro ulatuses.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas said toetust Indrek Jõgi koroonalahendusel põhineva aerosoole eemaldava ja õhuvoogu tekitava õhupuhasti arendamisel 36 000 euro ulatuses; Kaido Kurrikoff Pepfect platvormi arenduseks mRNA terapeutikumides kasutamiseks 26 630 euro ulatuses; Juhan Sedman DNA ja RNA metabolismi ensüümide suuremahulise produtseerimise katseplatvormi loomiseks 30 500 euro ulatuses; Nadežda Kongi tõhusate sorbentide arendamiseks CO2 elektrokeemiliseks püüdmiseks õhust 48 000 euro ulatuses; Mikk Espenberg lämmastikreostuse puhastamise tõhustamiseks bioelektrokeemiliselt mõjutatud mikroobidega 42 000 euro ulatuses; Veronika Zadin emissioonivoolude tarkvara GETELEC arendusuuringuteks 45 000 euro ulatuses ning Ivar Zekker seenetüvede isoleerimiseks ja kasvatamiseks laboritingimustel geoloogilisse kangasse raskemetallide väärindamiseks reoveesettest 25 000 euro ulatuses.