L, 4.02.2023

Raport: õpingutele keskendub alla kolmandiku tudengitest

PM Haridusportaal
Raport: õpingutele keskendub alla kolmandiku tudengitest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tudengid. Pilt on illustratiivne.
Tudengid. Pilt on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema

Eesti edestab kõrgharitute osakaalult enamikku Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kuid võrreldes teiste OECD riikidega töötavad tudengid õpingute kõrvalt rohkem ja ka väljalangevus on suurem, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist «Eesti kõrghariduse hetkeseis ja väljakutsed».

«Eesti kõrgharidus seisab õppijate vaatepunktist kolme suure väljakutse ees – tudengite väljalangevus on suur, vähesed saavad pühenduda vaid õpingutele ja paljud kõrghariduse omandanud inimesed leiavad rakendust madalamat kvalifikatsiooni eeldavatel ametikohtadel,» ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.

2020. aastal jäi Eesti kõrghariduse omandanute osakaalult 25–34-aastaste hulgas 43,1-protsendise tulemusega alla OECD riikide keskmisele, kus see on 45,6 protsenti, kuid edestas Austriat, Saksamaad ja Itaaliat ning enamikku Kesk- ja Ida-Euroopa riike. «Samas on 33-protsendine väljalangevus bakalaureuseõppest OECD riikide kõrgemaid. Õpingute teiseks aastaks oli katkestanuid vaid 11 protsenti, mis näitab ülikoolide oskust tudengeid valida ja hoida õpingute algfaasis,» sõnas Varblane.

Õpingute kõrvalt töötas aastatel 2018–2020 regulaarselt üle poole tudengitest, üksnes õpingutele keskendus alla kolmandiku kõigist kõrghariduse omandajatest. «Eesti tudengid identifitseerivadki end Euroopa riikide keskmisest rohkem töötajate kui tudengitena,» ütles Varblane. «Ühelt poolt töötatakse elamiskulude katmiseks, kuid samavõrd tähtis on ka varasema töökogemuse tähtsustamine tööturul. Samas tunneb iga kolmas üliõpilane, et tal on töötamise tõttu õppimisega raskusi. Seda on Euroopa riikide keskmisest ligi kaks korda enam.»

Eestis teeb madalamat kvalifikatsiooni vajavat lihttööd märksa enam kolmanda taseme haridusega inimesi kui Euroopa Liidus keskmiselt. «See võib olla seotud ka aastakümneid tagasi omandatud kõrgharidusega. Eeskätt keskeri- ja tehnikumiharidusega inimeste teadmised ja oskused on aegunud ning erialast rakendust ei leita,» ütles Uku Varblane.

2020. aasta seisuga teeb lihttööd 4000 bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppe läbinud inimest. Koos keskerihariduse omandanud inimestega teeb madalama kvalifikatsiooniga tööd 9300 inimest. «Kokku olid 2020. aastal lihttöötajatest kolmanda taseme haridusega 16,5 protsenti ehk kolm korda üle Euroopa Liidu keskmise, kus see näitaja on 6,5 protsenti,» rääkis Varblane.

Eesti paistab rahvusvahelises võrdluses silma suhteliselt madala kolmanda taseme hariduse palgaboonusega, mis on eelkõige tingitud keskeriharidusega inimeste suurest osakaalust ja nende mõõdukast töötasust. «Bakalaureuse- ja magistrikraadi palgalisa Eestis on võrreldes keskhariduse omandanutega rahvusvahelises võrdluses pigem suur,» ütles Varblane.

2022. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks Eesti kõrghariduse tulevik, mis vaatleb kõrghariduse arengusuundumusi ja võimalusi järgmise 15 aasta jooksul.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Märksõnad
Tagasi üles