K, 5.10.2022

Koolijuhid: ei tohi unustada, et eksam on ainult üks väike osa koolist

Alexandra Saarniit
, ajakirjanik
Koolijuhid: ei tohi unustada, et eksam on ainult üks väike osa koolist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eesti keele riigieksam eelmisel aastal.
Eesti keele riigieksam eelmisel aastal. Foto: Marianne Loorents

Eesti Koolijuhtide Ühendus teatas (EKJÜ), et toetab valitsuse eelnõud, mis puudutab põhikooli lõpueksamite hindamist ja lävendit. Küll aga leitakse, et hindamise üle tuleb avada põhjalik arutelu.

«Saame aru, et tegemist on muutusega hariduskorralduses. Eelkõige puudutab küsimus meie mõtlemist haridusest, mis ülesannet kool täidab, mis on õpilase, õpetaja, kooli ja riigi motivatsioon ja roll ning kuidas kontrollida kvaliteeti.»

Nad rõhutasid, et haridusastme lõppu ei tohiks seada tõkkeid, küll aga saab lävendi seada haridusastme algusesse. «Kooli siht on aidata õpilast tema elus edasi. Nii peavad ka kõik mõõtmisvahendid, sealhulgas riiklikud hindamisvahendid, olema suunatud sellele, et aidata õpilast tema järgmistes sammudes. Eksamid üheksanda klassi lõpus saavad olla eelkõige sisseastumise funktsioonis mõõtmised, mida gümnaasiumid ja kutsehariduskoolid saavad kasutada enda õpilaste valimiseks.»

EKJÜ sõnas, et kõigil peab olema väärikas võimalus õppida ja ellu astuda ning et erinevate õpilaste vajadused on erinevad. Nad selgitasid, et hulgal põhikooli õpilastel on riikliku õppekava järgi õppides väga raske. Kuigi olemas on ka lihtsustatud õppekava, on alati selliste erivajadusega õpilasi, kelle puhul eksamid on liiga rasked.

«Me ei tohi teha korduseksameid mulje pärast, et hoiame kõrget taset. Mõne päeva või nädalaga ei saavuta õpilane, kes ei ületanud lävendit, olulist edasiminekut. Korduseksamid on sageli kollektiivne enesepettus, mis ei aita murega õpilast päriselt edasi. Erinevate õpilaste jaoks võivad olla nende järgmised sammud ja edasised õpiteed erinevad.»

Korduseksamid on sageli kollektiivne enesepettus, mis ei aita murega õpilast päriselt edasi.

Nad lisasid, et eksam, kus surve on väline, tähendab sageli õppimist mitte enda jaoks vaid kooli, õpetaja või vanema jaoks. «Ei tohi unustada, et eksam on ainult üks väike osa koolist. Me saame ja oleme nõudlikud igapäevaselt ning see nõudlikkus kajastub ka põhikooli lõpetamise tingimustes.»

EKJÜ tõi välja, et kuigi riiklikult ühtne mõõtmine annab nii õpetajale kui koolile head infot enda arendamiseks ja võimaldab alles jätta ka teatud kontrollfunktsiooni, on siiski vale hoida süsteemi sellisena, et kõik õpilased peaksid hüppama üle sama lati, selleks, et hoida õpetajaid ja koole sunni all.

«Samuti rõhutame, et tsentraalsete mõõtmiste tulemuste alusel ei tohi teha koolide pingeridasid, sest tulemustes kajastuvad ka koolivälised asjaolud, nt piirkonna sotsiaalmajanduslik taust. Et saada rohkem informatsiooni erinevate oskuste ja pädevuste kohta, teeme ettepaneku kaaluda ja rakendada teisi kvaliteedihindamise võimalusi.»

EKJÜ esindajatekogu ja EKEÜ (Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing) ühisseminari ettepanekud

-Peame tsentraalsete testide arendamisel eelkõige silmas eesmärki, et hindamise peamine ülesanne on aidata õpilasel õppida ja õpetajal tõhusalt õpetada. Siiski on põhikooli lõpus vajalikud tsentraalsed lõputestid, mis aitavad õpilast tema edasistes valikutes ning võtavad kokku põhikoolis õpitu.

-Püüame vähendada õpilaste pingeid 9. klassi lõpus: hiljemalt jaanipäevaks peab olema õpilastel selge, mis kooli ta järgmisel õppeaastal õpinguid jätkab, väldime mitmekordset testimist samas aines.

-Usaldame riiklikku tsentraalset testimise võimekust, panustame koos, et riiklikud testid oleksid väga head. Usaldame koole testimise aususe tagamisel.

Lisaks pöörduti haridus- ja teadusministeeriumi poole ettepanekutega, mille rakendamine võiks nende hinnangul olla võimalik juba selle aasta kevadel. 

EKJÜ tahab seadustada praktika, et põhikooli lõpueksamid ei oleks seotud kindla lävendiga. «Põhikoolides õppimise ja riikliku seire jaoks on oluline, et kõik õpilased teevad eksami. Küll aga toob lävend kaasa ohu usaldusväärsusele - õpilastele võidakse hakata lävendi ümber kuhjuvaid punkte panema ning näiliste positiivsete tulemustega järeleksamite praktika on väga halb.»

Veel soovivad nad jätkata praktikat hinnata eksameid punktidega, mitte hinnetega ja nihutada eksamisessioon aprilli. See annab EKJÜ hinnangul võimaluse gümnaasiumitel ning kutsekeskharidust pakkuvatel koolidel kasutada tulemusi vastuvõtmisel ning jätab neile ühtlasi võimaluse viia lisaks läbi vestlusi ning täiendavaid spetsiifilisi teste.

«Oleme mures, et eesti keele ja matemaatika ainutähtsustamine mõjub halvasti õpetusele põhikoolis,» lisas ühendus, tehes ettepaneku töötada välja loodusainete ja sotsiaalainete komplekstestid. «Oleme mures, et praegune hindamise raamistik ja praktika ei aita piisavalt õppimisele ja õpetamisele kaasa. Peame vajalikuks avada põhjalik arutelu hindamise üle.»

EKJÜ hõlmab endas viieteistkümne maakonna ning suuremate linnade koolijuhtide ühendusi.

Märksõnad
Tagasi üles