Arenguseire veebiseminaril «Kes peaks maksma kõrghariduse arve?» käsitletakse teisipäeval peamiseid kõrghariduse rahastamise suundumusi Euroopa riikides ning otsitakse võimalusi välja murda kroonilisest alarahastatusest.
Arenguseire seminar otsib lahendust kõrgariduse alarahastatuse murele
Kõrghariduse rahastamise küsimus muutub Eestis järjest aktuaalsemaks, sest aastane puudujääk ületab juba 100 miljoni euro piiri. «Kõrghariduse rahamure on teravnenud tasemeni, kus ülikoolide rektorid pole valmis sõlmima riigiga praeguse rahastuse tasemel halduslepinguid,» ütles arenguseire keskuse ekspert Uku Varblane.
Tema sõnul võivad lühiajaliselt olukorda kergendada lisamiljonid, kuid järjest suureneb vajadus põhimõttelise ja pikaajalise lahenduse järele. Näiteks võib küsida, kas Eestis peaksime rahapuudusel minema üle tasulisele või osaliselt tasulisele kõrgharidusele.
Kell 15 algaval veebiseminaril esinevad Belgia Leuveni ülikooli professor Kristof De Witte ettekandega «Kõrghariduse rahastamismehhanismid ja põhimõtted» ning Estonian Business Schooli professor Kaire Põder ja Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri ettekandega «Võrdlev ülevaade üliõpilaste rahastamisest Euroopas ja sellest, kuidas hariduseelistused riigiti erinevad».
Teemat kommenteerib riigikogu liige Jürgen Ligi. Arutelu juhib Kaire Põder.
Veebiseminar toimub kell 15.00–16.30 Zoomi keskkonnas, üritusele saab registreeruda arenguseire lehe kaudu. Veebiseminar on inglise keeles.
Arenguseire keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.