Koolipidajad saavad riigilt 11 miljonit eurot õpilünkade tasandamiseks

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna Foto: Tairo Lutter

Haridus- ja teadusministeerium eraldab üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste pidajatele kokku veel 11 miljonit eurot, et pakkuda täiendavat tuge Covid-19 kriisi tõttu tekkinud õpilünkade tasandamiseks.

Toetuse suurus on 58,62 eurot õpilase kohta ning seda võib kasutada nii käimasoleval kui ka järgmisel õppeaastal, teatas ministeerium.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna märkis, et õpilünkade tasandamisega on vaja tegeleda, et ennetada nende süvenemist ja pikaajalist mõju. «Teadlaste hinnangul on õpilünkadel kumulatiivne iseloom. Kui probleemiga ei tegele, siis mahajäämus süveneb, õpimotivatsioon langeb ning selle tagajärjeks võib olla õpingute katkestamine,» ütles Kersna.

«Lünklike teadmistega õpilaste järjele aitamine on koolide jaoks suur väljakutse. Oleme saanud koolidelt tagasisidet, et eelmisel aastal eraldatud lisaraha oli õpilastele vajaliku toe pakkumiseks vajalik ning loodan, et koolid leiavad uue lisaraha toel võimaluse jätkuvalt kõiki abivajajatest õpilasi toetada,» lisas minister.

Summa vastavalt õpilaste arvule

Toetus jaguneb üldhariduskoolide pidajate vahel vastavalt õpilaste arvule. Summa arvutamisel on lähtutud õpilaste arvust eelmise aasta 10. novembri seisuga. Täiendava toetuse suurus on 58,62 eurot õpilase kohta, kokku 11 miljonit eurot. Toetust saavad kõigi munitsipaal- ja eraõiguslike üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste pidajad, samuti riigi hallatavad üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused.

2021. aasta kevadel eraldas ministeerium üldhariduskoolide pidajatele toetuse 40 eurot õpilase kohta täiendavate tugimeetmete rakendamiseks, et tasandada õpilünki. Kokku said koolipidajad siis 6 miljonit eurot. Aasta lõpus tehtud tagasiside küsitlus näitas, et koolid kasutasid toetust sihipäraselt – kõige enam korraldati individuaalseid konsultatsioone ja väiksemates rühmades õpetamist, pakuti lisatunde või -kursuseid ning kasutati abiõpetajaid. Neid abinõusid pidasid koolid ka kõige tõhusamaks.

Õpiraskusi on distantsõppe perioodil kogenud hinnanguliselt 16 000 algklasside last, 4500 7.–9. klasside õpilast ning veidi üle 6000 gümnasisti. Põhikooli lõpueksamite tulemused olid mullu madalamad võrreldes perioodiga, mil pandeemia veel koolielu ei mõjutanud.

Ülikoolidele miljon

Kokku on 2022. aasta riigieelarves õpilünkade tasandamiseks mõeldud 12 miljonit eurot, lisaks koolipidajatele eraldatavale otsetoetusele on miljon eurot mõeldud ülikoolidelt lõpueksamiteks ettevalmistuskursuste tellimiseks ning koolidele asendusõpetajate ja üliõpilastest abiõpetajate palkamiseks.

Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool pakuvad sel kevadel riigi tellimusel põhikoolilõpetajatele tasuta ettevalmistuskursusi inglise keeles, matemaatikas, eesti keel teise keelena aines, ning füüsikas. Gümnaasiumilõpetajatele tulevad ettevalmistuskursused nii kitsa kui ka laia kursuse matemaatikas, eesti keeles, inglise keeles, füüsikas ja keemias.