«Kaks aastat pandeemiat on kasvatanud pingeid ja ärevust nii õpilastes, lapsevanemates kui ka õpetajates. Seda, et noorte vaimne tervis on pandeemia tõttu tugevalt löögi all, näitab nii statistika kui kinnitab ka koolijuhtide vahetu kogemus,» tõi riigipea esile.
Mõlemal kohtumisel toodi esile vaimse tervise abi vajava noore varajase märkamise olulisust ning nenditi, et selleks on vaja ka nii lapsevanematel, õpetajatel ja sõpradel rohkem oskusi.
«Ükski laps ega noor ei tohi vaimse tervise murega jääda üksi. Meil kõigil on vaja rohkem märgata probleemidega kimpus olevat noort, julgustada teda õigel ajal abi otsima ning teda keerulisel hetkel toetada,» rõhutas president Karis.
Koolijuhid tõid murekohana esile nõustajate ja psühholoogide puuduse ning vajaduse toetada vajalike oskustega ka õpetajaid ja klassijuhatajaid, kes on tihti probleemi esimesed märkajad. «Meil on vaja, et vaimse tervise hoidmine ja enesehoole oskused muutuks loomulikuks hariduse osaks,» sõnas riigipea.
Veel tõdeti, et nii kiiresti kui viimase kahe aasta jooksul, pole Eesti hariduslaeva kunagi pööratud. «Pandeemiaaeg on andnud unikaalseid kogemusi erinevate õpiviiside kasutamisel ja nii mõndagi sellest tasub kaasa võtta ka aega, mil õppetöö korraldus ei käi enam viiruse taktikepi järgi,» lausus president Karis.
Üksjagu aega pühendasid riigipea ja koolijuhid oma arutelul ka koroonaviiruse kiirtestimise vajalikkusele, mis on olnud väga tõhus viis koolide lahti hoidmiseks. Riigipea pidas oluliseks, et riigi testide tarned jõuaksid koolideni õigel ajal.