Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

IT-ettevõtja: meil on Eestis vaja 18 000 IT-spetsialisti – kääri käised üles ja hakka õppima

EY aasta ettevõtja nominent Eero Tohver. FOTO: Tairo Lutter

Värske OSKA uuringu järgi on Eestis aastaks 2027 vaja enam kui 18 000 uut IKT-töötajat, nende seas 12 000 tarkvaraarendajat, analüütikut ja testijat. Samas suudavad klassikaliste õppevormidega asutused selleks ajaks välja koolitada vaid väikese osa neist inimestest. See näitab selgelt, et järgnevad aastad on töörutul helded nende jaoks, kes otsustavad just nüüd IT-sektorisse siseneda ja iseõppimise oskus on seejuures muutumas aina kriitilisemaks, kirjutab Uptime’i tegevjuht Eero Tohver.

Värske raport näitab, et aastaks 2027 kasvab järsult Eesti ettevõtete vajadus erinevate IKT-töötajate järgi. Kas prognoos on 100-protsendiliselt korrektne või mitte, selle üle võib kindlasti pikalt vaielda, aga selge on see, et töökäte vajadus IT-valdkonnas on kasvav ning praegune haridussüsteem suudab selleks ajaks neist välja koolitada parimal juhul alla poole. Ülejäänud tulevased IKT-sektori töötajad peavad oma oskused hankima kusagilt mujalt, mis tähendab, et lai tööpõld võib oodata ees neid, kes on valmis õppimisse ise panustama ja vajalikud oskused iseseisvalt omandama.

IT-sektor on oma algusaegadest saadik pannud põhirõhu reaalsetele oskustele, mitte sellele, mitu tundi on istutud koolipingis või milline diplom parasjagu seinal ripub – vaatame ka Uptime’is seda, mida inimesed päriselt oskavad, mitte seda, milline on nende akadeemiline taust. Edukas haridustee ei tähenda alati, et kellelgi on olemas ka reaalsed oskused igapäevase arendus- või analüüsitöö läbiviimiseks, seda eriti juhtudel, kui akadeemiline õpe on peamiselt keskendunud teooriale ja praktilisest lähenemisest on jäänud puudu.

Tasub leida õige tee

Arvestades, et erinevates õppeasutustes on praegusel hetkel ruumi vaid väikesele osale neist, keda IT-turg järgnevate aastate jooksul vajab, ja ka vaid osa neist lõpetajatest asub päriselt valdkonnas tööle, tasuks kõigil valdkonna vastu huvi tundvatel inimestel korraks mõelda, mis viisil oleks kõige efektiivsem endale kõige olulisemad teadmised selgeks teha, et neid juba tööpostil edasi lihvida. Seejuures ei tohiks ära unustada ka valdkonna kiirelt muutuvaid spetsiifilisi nõudmisi.

Kuigi raportite abil saab teha umbkaudse ennustuse selle kohta, kui palju uusi inimesi valdkond lähitulevikus vajab, siis ei oska keegi täiesti täpselt öelda, millised konkreetsed oskused peaks neil inimestel selleks ajaks olema. Jah, me teeme midagi arvutitega, kirjutame mingisugust koodi, aga see, mis on peamine täna, ei pruugi seda enam olla viie aasta pärast. Seetõttu on kriitiline, et kõik valdkonnas tegutsevad inimesed oleksid suutelised käigu pealt veelgi uut õppima, et pakkuda seda, mida turg tegelikult nõuab.

Muidugi ei tähenda eelnev seda, et (kõrg)koolid ja haridustee kuidagi oma olulisust kaotaks. Omal käel õppides on tihtipeale raske just teoreetilise vundamendi ladumine, samuti võib õpimotivatsiooni hoidmine keeruline olla. Siiski on tihti näha, et kui inimesed on veetnud aastaid kolm või rohkem kõrgkoolis, järginud vaid ettenähtud õppekava ja pole seejuures mingit huvi üles näidanud väljaspool klassiruumi õpitut praktikas proovile panna – olgu see tudengiprojektide, praktika või lihtsalt mõne hobiprojekti näol – võib neil reaalses arenduskeskkonnas hakkama saamine üksjagu keerukas olla.

Õppimine ei saa kunagi läbi

Seega olgu taustaks iseõppimine või (kõrg)kool, arvestades valdkonna kiiret muutumist, uute trendide ja vajaduste pealetulekut ning järjest kasvavat komplektsust, on oskus ise areneda iga päevaga aina kriitilisem. Mida varem ennast sellega harjutada ja mõista, et ühegi arendaja õppimine ei lõppe ühe programmeerimiskeele alustalade selgeks tegemisega, seda lihtsam on valdkonnas ka tõeliselt läbi lüüa. See tähendab ka seda, et tegu on valdkonnaga, kus on väga hõlpsalt võimalik ise asjadega algust teha ja teha oma karjääris just need sammud, mida ise soovid – ava vaid Google või YouTube ning saad alustada täpselt nii kiirelt või aeglaselt, kui ise soovid.

Niisamuti tasub tähele panna, et kool ja iseõppimine, samuti tööpostil õppimine, ei ole teineteist välistavad, vaid vastupidi, need on arengu vajalikud komponendid. Nii Uptime kui ka mitmed teised IT-ettevõtted võtavad hea meelega enda ridadesse praktikante või juunior-arendajaid, kes on mõnda aega asju omal käel õppinud või mõnda aega teadmisi koolipingis omandanud. Kuna IT-töö on paindlik, siis saab tööl reaalsete praktiliste oskuste omandamise hõlpsalt sobitada ka klassikalisema õppetööga, ümberõppeprogrammiga või omal käel õppimisega.

Värske uuringu andmed on positiivseks uudiseks ka kõikidele neile, kes tunnevad, et õige hetk IT-sektorisse liikumiseks oli aastaid viis või kümme tagasi. Olukord ei saaks olla rohkem vastupidine – spetsialistide järele on vajadus täna, homme ja ka aastate pärast. Seega, kui tunned, et IT sind tõmbab, siis just nüüd on hetk, kus käärida käised üles ja valdkonda siseneda.

Tagasi üles
Back