N, 1.12.2022

Välisüliõpilaste maksupanus Eesti majandusse kasvas rekordsuureks

BNS
Välisüliõpilaste maksupanus Eesti majandusse kasvas rekordsuureks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tartu Ülikooli välistudengid.
Tartu Ülikooli välistudengid. Foto: Margus Ansu

Statistikaameti andmetel oli 2020./2021. õppeaastal nii välisüliõpilaste kui ka -vilistlaste tasutud tööjõumaksude kogusumma suurem kui kunagi varem, kokku 16 miljonit eurot.

Samas tudeeris Eestis varasemast vähem välistudengeid, -vilistlaste arv jätkas kasvu. Välistudengid ja -vilistlased töötasid sagedamini info ja side ning hariduse tegevusalal ja kohalikest enam just iduettevõtetes, teatas statistikaamet.

Statistikaameti andmeteaduri ja analüüsi autori Kadri Rootalu sõnul välisüliõpilaste arv küll vähenes, aga moodustas siiski 11,6 protsenti siinsest üliõpilaskonnast. Piirangute tõttu töötas oluliselt vähem välistudengeid majutuse ja toitlustuse alal, kõige rohkem aga info ja side ning hariduse tegevusala ettevõtetes ja asutustes.

«Välisüliõpilased töötasid kohalikest tudengitest suurema tõenäosusega idufirmades – töötanud välisüliõpilastest tegi seda 15 protsenti, töötanud kohalikest üliõpilastest aga 3 protsenti,» täpsustas Rootalu.

Analüüsis vaadati lisaks, kui palju panustasid välisüliõpilased Eesti majandusse töötamiselt tasutud maksudega. 2020./2021. õppeaastal tasusid nad tulumaksu 3,6 miljonit eurot ja sotsiaalmaksu 7,8 miljonit eurot, mida oli kokku üle miljoni euro rohkem kui aasta varem.

2019./2020. õppeaastal õpingud lõpetanud ja Eestisse tööle jäänud välisvilistlaste töötamiselt laekus maksudena kokku 4,5 miljonit eurot.

Haridus- ja noorteameti programmi «Study in Estonia» juht Eero Loonurm näeb välistudengitest lõpetajate rolli tulevikus aina suuremana. «Välisüliõpilaste ja -vilistlaste majanduslikult mõjust saavad suure tõenäosusega esmajoones kasu Tallinna ja pisut ka Tartu rahvusvahelised ettevõtted, mille töökeel on inglise keel,» märkis ta.

Samas tuleb Loonurmi sõnul analüüsist välja, et oluline oleks tegeleda meetmetega, mis aitaksid välistudengeid praktikale ka avalikku sektorisse. «Välistudengeid peetakse arenenud maailmas just riigi ja kohalike omavalitsuste talendipoliitika osaks. Peame otsima ja leidma lahendusi, et välisüliõpilastest tulenev kasu ulatuks üle kogu riigi,» rõhutas ta.

Märksõnad
Tagasi üles