OSKA suur ülevaade: tuleviku tööturul on oluline oskuste ajakohastamine
12. jaanuar 2022, 09:16
Lähikümnendi töömaailma peamised arengusuunad tingivad teatud töökohtade kadumise ja uute tekkimise, ametialadel vaja minevate oskuste ajakohastamise vajaduse ning hoiavad üleval konkurentsi tööjõu pärast, selgub OSKA trendikaartidest.
Tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA analüütikud on koondanud peamised töömaailma arengut mõjutavad suundumused trendikaartidele.
OSKA uuringujuht Riina Tilk selgitas, et trendide kaardistamise käigus jagati tulevikumõjurid esialgu nelja suurde gruppi: digipööre, rohepööre, üleilmastumine ja rahvastikumuutused. Ent nende suundumuste kõrval tõusis esile veel üks tegur, mis otsustati välja tuua eraldi trendina, see on väärtusmaailma teisenemine.
Tilga sõnul võiks väärtuste teisenemist nimetada isegi metatrendiks, kuna just sellest sõltub paljuski teiste trendide areng. «Kui keskkonnasäästlikkus meie kõigi väärtuseks ei saa, kui see meie käitumisse ja hoiakutesse ei jõua, siis muudab see ka rohetrendide kulgu,» tõi ta näite.
Oluliseks muutub konkurents töökäte pärast
Vaadates megatrendide mõju tööjõule ja ametikohtadele on ilmne, et tuleviku töötajal tuleb olla valmis pidevalt juurde ja ümber õppima, möödapääsmatuks muutuvad üldised digitehnoloogia- ja keskkonnaalased teadmised. Spetsiifiliste erialaste oskuste kõrval lähevad aina enam hinda üldoskused, nagu suhtlemis-, läbirääkimis- ja meeskonnatööoskused.
Rohepöördega seoses on näha töökohtade liikumist ühelt elualalt teise, ent ka kasvavat nõudlust mõne vähenema hakanud ametiala esindajate järele. Näiteks vähenevad töökohad kaevandamises ja uuest toorainest tootmises, kasvavad aga taastuvenergia tootmises, remondi ja hoolduse valdkonnas ning teisese tooraine ümbertöötlemises.
Digipöördega käib kaasas osade ametikohtade kadumine ja teiste tekkimine – kaovad rutiinsema iseloomuga tööd, juurde tuleb tehnoloogia arendamise ja juurutamisega seotud töökohti.
Tugevat mõju avaldavad töömaailmale demograafilised muutused. Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ütleb rahvastikumuutustega seotud trende kommenteerides, et 21. sajand on maailma elanike arvu stabiliseerumise sajand, rände sajand ja vananemise sajand. Ta toob välja, et kõik ÜRO rahvastikuprognoosi stsenaariumid eeldavad sündimuse langust ning 2050. aasta paiku on oodata tööealiste inimeste arvu stabiliseerumist.
«Nii näitavad demograafilised protsessid, et töökäte arvule üles ehitatud majanduse strateegiad on rajatud väga haprale alusele,» kirjutas Tammaru OSKA trendikaartide trükise eessõnas. «Konkurents inimeste pärast viib struktuursete muutusteni majanduses ja tööturul. Ettevõtted ja sektorid, mis on konkurentsis inimeste pärast edukamad, kasvavad, samas kui ettevõtted, kes selles konkurentsis alla jäävad, hääbuvad.»
Koroonaviirus mängis kaardid ümber
Globaliseerumine tingib selle, et konkurents tööjõule ei käi enam oma riigi piires, vaid üleilmselt. Kaug- ja hübriidtöö kasv laiendab nii sobiva tööjõu kui ka töökohtade valikut.
Trende jälgides ei tohi unustada, et kõik prognoosid võib segi paisata mõni ootamatu asjaolu, millega ei osatud arvestada. Seda on ilmekalt tõestanud Covid-19 kriis, mis muuhulgas käivitas globaliseerumise kõrval ka deglobaliseerumise trendi ning pärssis töörännet. Covid-19 kriisis ilmnes, et üleilmastumine kasvatab riske nii riikide, ettevõtete kui ka üksikisiku tasandil ning uue suundumusena on näha vastupanu kasvatamist globaliseerumisega seotud ohtudele.
OSKA trendikaartide valmimisel on aluseks võetud maailma mõttekodade ja rahvusvaheliste organisatsioonide tulevikuseire analüüsid ning Eesti ja rahvusvahelised arengu- ja visioonidokumendid.
Uus tulevikusuundumuste ülevaade trendikaartide vormis on avaldatud OSKA veebilehel.