N, 1.12.2022

Programm pakub haridusjuhtidele värsket vaadet kaasaegsele juhtimisstiilile

PM Haridusportaal
Programm pakub haridusjuhtidele värsket vaadet kaasaegsele juhtimisstiilile
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Programmis osalenud Fortumo personalijuht Signe Virolainen
Programmis osalenud Fortumo personalijuht Signe Virolainen Foto: Fortumo

Äsja lõppenud haridusjuhtide praktikaprogramm tõi tehnoloogiaettevõttesse Fortumo praktikale Tartu Kristjan Jaak Petersoni kooli direktori Merike Kaste, et omandada teadmisi kaasaegse ettevõtte tööprotsessidest, juhtimisest ja töökultuurist.

Programmis osalenud Fortumo personalijuhi Signe Virolaineni sõnul kasutavad paljud tehnoloogiaettevõtted oma igapäevatöös eesmärgistamist ja tulemusraamistikku, mida annab edukalt rakendada ka avalikus sektoris, sealhulgas koolides. «Fortumos on tööprotsessid üles ehitatud tulemuslikkusele, selle mõõtmisele ning töötajate motiveerimisele. Koolide puhul on põhiküsimus, kuidas toetada töökultuuri iganenud koolisüsteemi raamistikus. Kuidas hoida õpetajaid ja õpilasi õnnelikuna ning kuidas tekitada neis uudishimu, elevust ja innovatsiooni?“ tõstataa personalijuht küsimuse.

Ka koolijuht Merike Kaste nõustub, et haridusasutustes on vaja midagi ette võtta, et nii õpilasi kui ka töötajaid rohkem hoida ja tunnustada ning innustada nende omavahelist koostööd.

Eesmärgistamine kui tulemuslikkuse võti

Fortumos viiakse ettevõtte strateegia ellu läbi OKR (Objectives and Key Results) metoodika, mida on aastakümneid kasutanud teiste tehnoloogiaettevõtete seas ka näiteks Intel, Google ja paljud teised. «OKR-metoodika puhul tuleb kõigepealt sõnastada eesmärk ning seejärel tulem, mis vastab küsimusele, uidas me aru saame, et me kohal oleme?" rääkis Fortumo personalijuht. «Sellist mõtlemist saab rakendada ükskõik millises ettevõttes ja institutsioonis, kaasa arvatud koolis,» lisas ta.

Koolidirektori Merike Kaste kogemus näitas, et suurim erinevus õppeasutuse ja Fortumo vahel oligi eesmärgistatud mõõdikute seadmine. «Iduettevõtete töötajad teavad hästi, kuhu nad jõudma peavad ja milliseid tulemusi neilt oodatakse: eesmärke vaadatakse pidevalt üle, vajadusel korrigeeritakse või isegi tühistatakse, sest pole mõtet ressurssi panna mitte töötavasse projekti.» 

Koolijuhi sõnul on eesmärkide seadmine üks põhilistest muudatustest, mida on vaja tänastes koolides ellu viia. «Õpetajatega tuleb teha tööd, et nad eesmärgistaksid oma aine õpetamist. Samuti peavad õpilased teadma, mis on kursuse eesmärk, millised on tulemusnäitajad ja et nad saaksid aru, millal on eesmärgi täitnud.»

Õpetaja töö pole piisavalt väärtustatud

OECD 2018. aasta rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuring näitas, et 27 protsenti Eesti põhikooliõpetajatest nõustus väitega, et õpetajaamet on ühiskonnas hinnatud, samas kui Soomes on see näitaja 58 protsenti. Ka avalik sektor tööandjana ei ole tänapäeva tudengite seas kuigi populaarne: Instar EBC 2021. aasta tudengite uuringu andmetel eelistaks kõigest 22 protsenti tudengitest avalikus sektoris töötamist.

Koolijuhi Merike Kaste sõnul ei tunne õpetajad ise, et nende töö oleks väärtustatud ja koolijuht leiab, et koolides on vajalik töötajate motiveerimine ja toetamine. «Koolides tehakse küll palju tööd inimestega, kuid nägin, et Fortumos oli tase hoopis teine – töötajatel hoitakse eesmärke silme ees, vaadatakse, kes kuhu jõudnud on ja millist abi vajatakse. Samuti on selged arengueesmärgid, panustatakse töötaja karjääri edendamisse ning elatatakse uued töötajad tulemuslikult sisse,» kirjeldaa koolijuht tööprotsesse tehnoloogiaettevõttes.

Siiski tunnistas Kaste, et koolis võtab paratamatult nende muudatuste ellu kutsumine kauem aega, sest koolisüsteem toetub pikematele perioodidele. Samas leiab koolijuht, et kõike on võimalik teha, kui soovitakse. «Kui meeskond mõistab, et muudatuse tulemusena muutub midagi paremaks, siis tullakse nendega kaasa ning viiakse koos ellu. Viibisin praktikal selle aasta veebruarist aprillini ja sügisest said algatuse mitmed uuendused: uute töötajate sisseelamisplaan, tiimide eesmärgistatud juhtimine, üks-ühele vestlused ja nii edsi,» selgitas koolijuht.

Muutuste juhtimine algab rohujuure tasandilt

Heateo Haridusfond, kes haridusjuhtide praktikaprogrammi ellu kutsus, on uue põlvkonna tehnoloogiaettevõtjate poolt asutatud filantroopiafond, mille eesmärk on aidata lahendada Eesti hariduse suurimaid sõlmküsimusi.

Koolijuht Merike Kaste nentis, et maailm muutub praegu väga kiiresti, kuid samal ajal on koolielu kõige konservatiivsem valdkond, sest õpetamisstrateegiad, -süsteemid ning õpetamise aeg ja koht on püsinud aastakümneid samasugustena. «Innovatsioon tähendab kooli kontekstis seda, kui kool püüab kaasas käia muutustega: viib oma igapäevastesse tegevustesse sisse muutused, mille tulemusena tehakse oma põhitööd - õpilase arengu toetamist - paremini,» lisas ta.

Fortumo personalijuhi Signe Virolaineni sõnul on sellised programmid võimaluseks haridusvaldkonda panustada, kuid pikaajaliste muutuste juhtimiseks on vaja sekkumist ettevõtete poolt juba varakult. «Arvestades kiiresti muutuvat maailma ja tehnoloogiaid, peab kool olema tööandjale partner, kes aitab kujundada tulevikku vastavalt vajadustele,» rääkis personalijuht.

Ta lisas, et järjest vähemaks muutub inimeste hulk, kes käivad tööl vaid palga pärast ning olulisem on väärtuspõhine töökoht, mis on kooskõlas töötaja maailmavaate ja väärtustega. «Eesmärkide seadmine tulemuste saavutamiseks on oluline ka koolis, sest see aitab lapsel mõista, kuhu «igavad» koolitükid teda edasi aitavad,» rääkis personalijuht ja rõhutas, et lisaks eesmärkidele ja tulemustele on seejuures oluline ka inimese väärtustamine.

 «Igasuguste muudatuste protsessides tuleb inimesi toetada nii, et protsess oleks selge ja muutuste vajalikkus arusaadav. Samal ajal peab tööandja vastutama, et inimene selles protsessis oleks õnnelik ja mõistaks pikemaajalist eesmärki,» lisas Virolainen.

Märksõnad
Tagasi üles