/nginx/o/2020/12/31/13555300t1h4eda.jpg)
Suurem osa Eesti koolijuhte peab õppeaasta esimest poolt vaatamata koroonakriisile kordaläinuks, kuna koolid olid enamasti avatud, õpilased said osaleda kontaktõppes ja haiguspuhanguid oli vähe.
Koolijuhid hindasid lõppeva poolaasta koroonakriisile vaatamata õnnestunuks
Haridus- ja teadusministeerium küsis iganädalase kiirtestimiste tulemuste kogumise käigus koolijuhtidelt kümne palli skaalas hinnangut, kuidas on nende kooliperel esimesel õppepoolaastal läinud. Küsimustele vastas 469 üldhariduskooli ehk 91 protsenti kõigist üldhariduskoolidest. Ligi 70 protsenti vastanud koolijuhtide hinnang oli 8–10 palli, kus 10 tähendas, et koolijuhi hinnangul läheb tema kooliperel väga hästi. Keskmine ja ühtlasi ka kõige sagedasem hinnang oli 8, mille andis 157 koolijuhti, ehk 33 protsenti vastanutest. 48 koolijuhti, mis teeb 10 protsenti, andsid hinnangu 10 ning kõige madalam hinne, mille andis üks koolijuht, oli 3.
Koolijuhid, kes andsid hinde 8–10, põhjendasid oma hinnangut kõige sagedamini sellega, et kool on olnud avatud, õpilased on saanud olla kontaktõppel ning haiguspuhanguid pole olnud või on need olnud lühiajalised. Sagedasti mainiti, et kooli on aidanud avatuna hoida kiirtestimine ja avaldati tänu selle võimaldamise eest.
Küsimus «Mis on seni käesoleval õppeaastal teie koolis hästi läinud või koolielus rõõmu pakkunud?» sai 390 vastust ja nende seas oli populaarseim vastus, et enim rõõmustas see, et kool oli avatud ning koolipere sai olla päriselt koos.
Samuti tõid kõrgema hinde andnud koolijuhid korduvalt välja head koostööd lapsevanemate ja kogukonnaga ning koolipere omavahelisi häid suhteid. Esile toodi ka seda, et koolipere on pingutanud, teinud palju tööd ja selle tulemusena on õppetöö ja koolielu hästi sujunud.
Kriis kasvatas hoolimist
Kümnendik vastajaid nimetas rõõmutoojana südikaid kolleege, kes on keerulistes oludes näidanud positiivset suhtumist ja leidnud lahendusi, koostöiseid ja õpihimulisi õpilasi või mõistvat ja toetavat kogukonda. Toodi näiteid sellest, kuidas kriis on kasvatanud hoolimist ja märkamist koolipere omavahelistes suhetes.
Lisaks mainiti positiivsena seda, et sel õppeaastal sai ära teha eelmisel aastal ära jäänud üritused, ja et distants- ja hübriidõpe korraldamine on õnnestus hästi.
Iga kümnes vastaja tõi esile erinevaid riigi toetusmeetmeid, mis on aidanud kriisi või selle tagajärgedega toime tulla, kiideti nii kiirtestimist, õpilünkade tasandamise toetust, ventilatsioonisüsteemide toetust, õpihuvilaagreid kui ka vabatahtlikke ülikoolidest.
Koolid soovivad selgeid sõnumeid ja lahendust töötajate puudusele
Küsimusele «Mis on seni käesoleval õppeaastal teile koolielus muret valmistanud? Mis on lahendusettepanekud?» vastas 336 vastajat ehk veidi vähem kui kaks kolmandikku kõigist üldhariduskoolidest. Neist alla poole pakkus välja toodud murekohtadele ka lahendusi ning peamiselt oli lahenduste puhul tegemist kooli tasandi tegevustega. Riigilt oodatakse peamiselt lahendust õpetajate ja tugispetsialistide puudusele, suuremat rahastamist ja selgeid ning õigeaegseid juhiseid koroonakriisis tegutsemiseks.
Ligikaudu iga kuues vastaja nimetas suurima murena õpilaste vaimse tervise probleeme, samuti õpetajate ja koolijuhtide kurnatust ja stressi ning üleüldist ärevust ning pinget koolis ja ühiskonnas. Korduvalt nimetati ka distants- ja hübriidõppe korraldamise keerukust.
Kõige sagedamini, ligikaudu viiendikus vastustest, toodi murena välja erinevad koroonakriisi mõjud koolielule, näiteks pidevalt muutuvat olukorda ja teadmatust, haiguseleviku tõkestamisega seonduvat lisatööd, samuti liiga hilja tulevaid ja kohati vastuolulisi juhiseid eri ametkondadelt. Mitu Tallinna koolijuhti mainisid ministeeriumi ja Tallinna linna poolt antavate sõnumite ja käitumisjuhiste vastuolusid.
Kümnendik vastanuist leidis, et muresid pole olnud või on neile leitud lahendused.
Haridus- ja teadusministeerium on iga nädal alates novembrist küsinud koolidelt tagasisidet kiirtestimiste käigu ja tulemuste kohta. Möödunud nädalal lisati küsimustikku ka küsimus kooli üldise olukorra kohta.