President Alar Karis tutvus Virumaa kolledžis rohepöörde plaanidega

President Alar Karisele tutvustati Virumaa kolledži kütuste tehnoloogia teadus- ja katselaboris tehtavaid koospürolüüsi uuringuid Foto: Dmitry Matveev

Neljapäevasel külaskäigul Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) Virumaa kolledžisse huvitus president Alar Karis nii inseneride järelkasvu koolitamisest kui ka vesinikuenergia salvestamise võimalustest.

Karis sai ülevaate inseneride järelkasvu plaanidest, sealhulgas Ida-Virumaa kõrghariduse tulevikust. «Virumaa kolledžil on plaanis õppekavade arendamine, lisades rohkem rohe- ja digipöörde jaoks olulisi oskuseid, sealhulgas ringmajanduse, energiasäästlikkuse ja tootmise optimeerimise valdkonnas,» rõhutas presidendile kolledži direktor Mare Roosileht.

«Kuna automaatika spetsialiste Eestis praegu ei koolitata, on kavas avada tööstusrobootika ja automaatika magistrikava. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudiga töötatakse lähitulevikus välja lisamoodul Roheliste energiatehnoloogiate õppekavale, millele vastuvõtt toimub Virumaa kolledžis,» lisas Roosileht.

Presidendiga kõneldi ka reaalainete õpetajate koolituse vajalikkusest Ida-Virumaal ning president soovis Virumaa kolledžile häid ja tarku üliõpilasi.

Kolledžis ringkäiku tehes tutvus president Alar Karis põlevkivi kompetentsikeskusega, mille teadus- ja arendustöö fookuses on põlevkivi kõrval üha enam ka teised erinevad materjalid ja nende ringmajandusse suunamise võimalused. «Pürolüüsiuuringute katsestend on meie keskuse rohepöörde süda,» ütles keskuse juht Kalle Pirk tutvustades presidendile käimasolevaid rakendusuuringuid plastijäätmete ja põlevkivi koostöötlemisel uuteks keemiatööstuse tooraineteks.

Keskuse seinal olevaid kasuliku mudeli tunnistusi silmates küsis president kompetentsikeskuse teadustöö kohta. Labori juhataja Olga Pihl andis teada, et otsust ootab keskuse patenditaotlus «Meetod väävli vähendamiseks põlevkiviõlis ja põlevkiviõlifraktsioonides».

Samuti uuris president, kui lähedal ollakse vesinikuenergia salvestamisele. Professor Allan Niidu selgitas, et vesinikuenergia salvestamiseks saab kasutada käsnalaadseid korrastatud materjale, mis suurendavad mahutite mahutavust ja alandavad säilitamiseks vajalikku rõhku.

Kolledži koosseisu kuuluva Virumaa Digi- ja Rohetehnoloogiate Innovatsioonikeskus ViDRIK juhataja Heiko Põdersalu võttis presidendiga kõneledes kokku keskuse senise koostöö ettevõtetega. Eelkõige on see suunatud maakonna arengu jaoks oluliste innovaatiliste lahenduste leidmisele.

Virumaa kolledžit on varem külastanud president Toomas-Hendrik Ilves aastal 2013 ning president Arnold Rüütel aastal 2004. President Alar Karis on varem kolledžis käinud Tartu Ülikooli rektorina aastal 2009, kui ta allkirjastas põlevkivi kompetentsikeskuse võrgustiku koostöölepingu.