Pärimusmuusik Annika Mändmaa: pärimuskultuur tuleb viia esmalt väikesteni, et see jõuaks ka suurteni

​Pärimusmuusika peaks kahtlemata olema osa üldharidusest, leiab Annika Mändmaa, kes tuli hiljuti välja pärimuslike laulumängude õppevideotega, mis on mõeldud on koos lastega mängimiseks.

Neljast videost koosneva sarja valmistamiseks valiti Eesti Pärimusmuusika Keskuse mullusel stipendiumikonkursil Mändmaa üheks laureaadiks. Tänavu hilissügisel said videod valmis ja on kaasategemiseks tasuta saadaval.

Klipid filmiti Mändmaa sõnul suuresti selle mõttega, et kui taas peaks Eesti lukku minema, siis oleks peredel kodus tegemist ja õpetajatelgi võimalus suunata lapsi pärimuskultuuri juurde. Mändmaa kinnitusel vanusepiirangut ei ole ning kõik laulumängud on piisavalt lihtsad ja samas lõbusad, et sobida erinevas vanuses lastele ning ka lastevanematele. Laulumängudele hoo sisse saamisest oleneb Mändmaa sõnul palju lastega kaasasolevatest täiskasvanutest: kui suur inimene seisab käed risti rinnal, on ka lastel keerulisem end vabaks lasta; kui aga täiskasvanu on rõõmus ja julge, tulevad ka lapsed väga kiiresti mänguga kaasa.

...kui aga täiskasvanu on rõõmus ja julge, tulevad ka lapsed väga kiiresti mänguga kaasa.

Vanade mängude siivutud sõnad 

Mändmaa viitas, et ajal, mil need mängud ja laulud sündisid ning olid elu loomulik osa, olidki need enamasti täiskasvanute pärusmaa. Laste roll oli rohkem pealt vaadata ja kuulata. Sellele viitavad ka laulude sõnad, mis on kohati natuke siivutud ning mida peab tänapäeval lastega mängides veidi kohendama. «Toona oli mängude põhiline eesmärk ikkagi paarilise leidmine,» tõdes Mändmaa ja lisas, et sügistalvisel ajal: mardist, kadrist jõulude ja uue aastani mängitud mängud ja lauldud laulud peaks kummutama arusaama tagasihoidlikust ja tuimast eestlasest. «See oli pigem mölluaeg, mitte selline vaikne endassevaatamise aeg nagu praegu oleme harjunud jõuluaega pidama,» rääkis Mändmaa.

Mängude sõnu tuleb veidi muuta ka seetõttu, et paljud mõisted ja sõnad on praegustele lastele arusaamatud, sest nimetatud esemed või tegevused on argikasutusest kadunud. „Eks tuleb arvestada, mis lapsi rohkem kõnetab,» sõnas Mändmaa ja tõi näite, et nii on mõnes laulus hane asemel tegutsemas papagoi või linnalastele eriti tuttavad tuvid.

Toona oli mängude põhiline eesmärk ikkagi paarilise leidmine.

Õpetajakoolituses minnakse pärimusmuusikast mööda

Mändmaa sõnul on laulumängude mängimisel lastega mitu head külge: esiteks puutuvad lapsed pärimuskultuuriga kokku, teiseks jõuab see nende kaudu ka nende vanemateni. «Tänapäeval õpetavad pärimust kodus pigem lapsed,» nentis ta ning kahetses, et muusikaõpetajate koolituses ja üldhariduskoolide muusikatundides pärimusmuusika teema sisuliselt puudub, kuid peaks seal kindlasti olema, sest pärimuskultuuri edasiandmises on mitme põlvkonna suurune auk. «Õnneks on olemas arhiivid ja kümme aastat pärimusmuusikaharidust Viljandis, mis on juba aidanud seda auku siluda,» sõnas Mändmaa. Ta lisas, et ei tasu arvata justkui oleks pärimusmuusika liiga arhailine ja võõras laste jaoks. Mändmaa on andnud 3- ja 5. klassidele pärimusmuusikatunde valikainena ja kinnitas, et need tunnid meeldisid lastele väga.

Mändmaa ise sattus pärimusmuusika juurde võrdlemisi suure ringiga. Esmalt õppis ta kirikumuusikat ning dirigeerimist ja pärimusmuusika juurde jõudis tänu Tallinnas Kloostriaidas koos käinud sõpruskonnale. Üheks sõbraks, keda Mändmaa soojalt meenutab on pärimusmuusik Jaak Johanson. Seejärel õppis Mändmaa õpetajakoolituse lisa-aastal muusikaõpetajaks Viljandi kultuuriakadeemias. Nüüdseks on Mändmaa pärimusmuusikaga juba aastaid sina peal, ta on katseeksituse meetodil teinud valmis igati toimiva hiiu kandle ehk kintsuviiuli, mille keelteks on lambasooled. Samuti on ta andnud välja kolm plaati pärimuslike lastelauludega ja juhendanud laste lauluringi, kus esimesteks juhendatavateks olid tema enda laste kõrvalt teiste pärimusmuusikute lapsed, kellest on nüüdseks saanud juba noored täiskasvanud. Järgmisena on Mändmaal plaanis panna kokku tuntumate mulgikeelsete laulumängude kava.

...ta on katseeksituse meetodil teinud valmis igati toimiva hiiu kandle ehk kintsuviiuli, mille keelteks on lambasooled.

Möödunud aastal Eesti Pärimusmuusika Keskuse algatatud stipendiumikonkursi toel valmis saanud 4-osalise laulumängude saatesarjas astuvad teiste hulgas üles pärimusmuusikud Kristiina Ehin, Silver Sepp, Katrin Laidre ja Kulno Malva.

Laulude kõrval antakse ka ülesandeid, mida on võimalik teostada nii videote vaatamise ajal kui ka pärast seda. Nii tuleb näiteks joonistada pilt kuuldud laulu kohta, ehitada omale ise käepärastest mänguasjadest-patjadest laev, et seal laevamängu mängida või küsida vanavanematelt üks laul, mida neile lapsena lauldi.

Videotega on võimalik tutvuda siin: