Pärimusmuusika peaks kahtlemata olema osa üldharidusest, leiab Annika Mändmaa, kes tuli hiljuti välja pärimuslike laulumängude õppevideotega, mis on mõeldud on koos lastega mängimiseks.
Neljast videost koosneva sarja valmistamiseks valiti Eesti Pärimusmuusika Keskuse mullusel stipendiumikonkursil Mändmaa üheks laureaadiks. Tänavu hilissügisel said videod valmis ja on kaasategemiseks tasuta saadaval.
Klipid filmiti Mändmaa sõnul suuresti selle mõttega, et kui taas peaks Eesti lukku minema, siis oleks peredel kodus tegemist ja õpetajatelgi võimalus suunata lapsi pärimuskultuuri juurde. Mändmaa kinnitusel vanusepiirangut ei ole ning kõik laulumängud on piisavalt lihtsad ja samas lõbusad, et sobida erinevas vanuses lastele ning ka lastevanematele. Laulumängudele hoo sisse saamisest oleneb Mändmaa sõnul palju lastega kaasasolevatest täiskasvanutest: kui suur inimene seisab käed risti rinnal, on ka lastel keerulisem end vabaks lasta; kui aga täiskasvanu on rõõmus ja julge, tulevad ka lapsed väga kiiresti mänguga kaasa.
...kui aga täiskasvanu on rõõmus ja julge, tulevad ka lapsed väga kiiresti mänguga kaasa.
Vanade mängude siivutud sõnad
Mändmaa viitas, et ajal, mil need mängud ja laulud sündisid ning olid elu loomulik osa, olidki need enamasti täiskasvanute pärusmaa. Laste roll oli rohkem pealt vaadata ja kuulata. Sellele viitavad ka laulude sõnad, mis on kohati natuke siivutud ning mida peab tänapäeval lastega mängides veidi kohendama. «Toona oli mängude põhiline eesmärk ikkagi paarilise leidmine,» tõdes Mändmaa ja lisas, et sügistalvisel ajal: mardist, kadrist jõulude ja uue aastani mängitud mängud ja lauldud laulud peaks kummutama arusaama tagasihoidlikust ja tuimast eestlasest. «See oli pigem mölluaeg, mitte selline vaikne endassevaatamise aeg nagu praegu oleme harjunud jõuluaega pidama,» rääkis Mändmaa.