Margit Sutrop: kõrghariduse rahastamismudel eelistab ingliskeelset õpet

Riigikogu liige ja kõrghariduse toetusrühma esimees Margit Sutrop (RE) Foto: Eero Vabamägi / Postimees

«Kui riik nõuab kõrgkoolidelt eraraha kaasamist, aga samal ajal ei luba eestikeelses õppes võtta õppetasu, siis ei jäägi ju kõrgkoolidel muud üle kui teha ingliskeelseid õppekavu, kus on lubatud küsida tasu,» leidis riigikogu kõrgrhariduse toetusrühma esimees Margit Sutrop.

Sutrop viitas neljapäevases ettekandes riigikogu kõrghariduse toetusrühma raportile, mis valmis olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluks ja kus on esindatud ühiskonna ja tööturu, kõrgkoolide, kõrghariduse juhtide ning järelevalve teostajate vaade kõrgharidusele. Sutrop pidas vajalikuks täpsustada, et ettekandes toetubki ta sellele raportile, mitte oma isiklikule arvamusele. Sutropi sõnul on rahapuudus sundinud kõrgkoole üha rohkem ingliskeelsetele õppekavadele panustama, kuid ka sel põhjusel, et tudengite arv on iseseisvuse ajal vähenenud veerandi võrra. Samas tõi ta välja, et «Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035» eesmärk on kõrgharidusega inimeste osakaalu tõstmise praeguselt 40,8 protsendilt 45 protsendini.

«Seda ei ole nii palju, kui vaadata, et OECD maade keskmine on 46 protsenti ja on maid, kus see on märksa kõrgem,» tõdes ta. Sutropi sõnul annab kõrgharidus kiirenevalt muutuvas maailmas inimesele palju võimalusi eneseteostuseks ja kriitilist mõtlemist infohulgas toimetamiseks. Ta lisas, et kõrghariduse kasu tuleb välja ka palganumbrites: kui valdkonna statistikat esitava Haridussilma järgi oli kutseharidusega inimeste keskmine palk oli 2020. aastal 1135 eurot, siis kõrgharidusega inimeste keskmine palk oli 1770 eurot, magistrikraadiga 1971 ja doktorikraadiga 2328 eurot. «See tähendab, tasub õppida,» sõnas Sutrop.

«Selle kõrval on kahetsusväärne, et riik ei ole suutnud täita endale võetud kõrgkoolide ülalpidamise kohustust,» viitas Sutrop riigikontrolli 2019. aasta aruandele «Kõrgharidusreform ja tööjõuvajadused». «Kui riik ei taga kõrghariduse jätkusuutlikku rahastust, keelates samas täiskoormusega õppivatelt tudengitelt eestikeelsetel õppekavadel tasu küsimise, hakkavad kõrgkoolid kas piirama ligipääsu, vähendavad õppekohti, sulgevad kalleid erialasid, teevad ingliskeelseid õppekavu, kus saab küsida õppetasu, või annavad järele kvaliteedis. Praegune rahastamismudel lausa sunnib ülikoole üle minema ingliskeelsele õppele, seades ohtu eesti keele ja kultuuri tuleviku,» vahendas Sutrop toetusrühma seisukohta.

Sutropi sõnul on vaja erakondadeülest kokkulepet, kas jätkame tasuta kõrgharidusega või läheme üle vähemalt osaliselt tasulisele kõrgharidusele. «Kui jätkame tasuta kõrgharidusega, siis on vaja oluliselt suurendada riigi panust,» ütles ta. «Kui lepime kokku üleminekus kas või osaliselt tasulisele kõrgharidusele, siis tuleb luua süsteem, mis võimaldab õppelaenu kustutamisega ning stipendiumide maksmisega suunata noori õppima erialasid, mida tööturg vajab.»