K, 8.02.2023

Toomas Asser: õppejõudude madal palk ei ole juhus, vaid valik

Agnes Korv
, Haridusportaali toimetaja
Toomas Asser: õppejõudude madal palk ei ole juhus, vaid valik
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Toomas Asseris tekitavad õppejõudude madalad palgad hämmingut.
Toomas Asseris tekitavad õppejõudude madalad palgad hämmingut. Foto: Margus Ansu

Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul on tal väga raske selgitada, miks on õpetajate õpetamine vähem väärtuslik kui õpilaste õpetamine või mistahes muu tegevus, mida doktorikraadiga inimesed teevad.

Asser esindas riigikogus neljapäeval toimunud kõrghariduse rahastamise arutelul riiklikult olulise küsimusena rektoride nõukoda. Ta sõnas, et kui bakalaureusekraadi kaitsnu teenib üldhariduse omandanust viis aastat peale kaitsmist keskmiselt enam kui kahekordse palga ja magistrikraadi kaitsnu samas võrdluses pea kolmekordse palga, siis doktorikraadiga õppejõudude põhipalk võrdlust välja ei kannata. «Seda, miks on poolte doktorikraadiga lektorite põhipalk väiksem kui kümme eurot tunnis või veerandi väiksem kui kaheksa eurot ja 30 senti, seda polegi nagu võimalik seletada,» tõdes Asser.

Ta lisas, et ülikoolides töötab akadeemilistel ametkohtadel 3500 inimest, kelle teadmised ja tahe õpetada määravadki meie kõrghariduse sisu ja kvaliteedi. «Neist sõltub ka see, kui hästi suudame ajakohastada oma vananenud oskusi ja valmistuda veel nendeks teadmata töödeks ja tundmatuteks olukordadeks, mida me hetkel lihtsalt ei tea,» sõnas Asser ja lisas, et seetõttu ei ole juhus, et kõrgharidusega inimesed on praegusest tervisekriisist vähem räsitud. Küll aga ei saa Asseri sõnul öelda, et ka nende inimeste töö vähene väärtustamine on juhus. «See on riigieelarves tehtud valikute tulemus,» märkis ta.

Asseri sõnul ta sageli kuulnud ütlemist, et kõrghariduse alarahastus ei paista välja mujalt kui ülikoolide sõnadest. «On öeldud, et ülikoolide tõus edetabelites, lõpetajate hea toimetulek ja teaduse rahastamise kasv näitavad, et olukord ei saa nii halb olla,» viitas ta. Asser selgitas, et kõrgharidust ja teadust rahastatakse ja juhitakse lahus. «See, et mõlemad tegevused on valdavalt ülikoolide vastutada, ei tähenda, et ülikool saab oma äranägemise järgi ja riigi seatud reegleid eirates neid vahendeid segada,» kinnitas rektor . «Kui jääda ootama, kuni kõrghariduse rahastamise probleem hakkab välja paistma langustes edetabelites, siis selleks hetkeks on juba palju kahju sündinud. Siis on see murendanud järelkasvu ja juba ka meie praegust teaduse taset,» rõhutas Asser. Rektor tõi murekohana välja ka selle, et peatselt jõuavad ülikoolidesse koroonapandeemia ajal gümnaasiumi läbinud noored, kes vajavad tema veendumusel nii erialaliselt kui ka üldiselt rohkem tähelepanu ja tuge. «Kui Euroopas tervikuna kasvab kõrghariduse ja ülikoolide väärtustamine, siis 2022. aasta riigieelarve seda ei arvesta,» nentis Asser.

Märksõnad
Tagasi üles