Sotsiaaldemokraat Eduard Odinetsi hinnangul jäi neljapäeval riigikogus peetud kõrgharidusdebatt poolele teele, sest reaalsete lahenduste asemel keskendus arutelu probleemide ja väljakutsete kirjeldamisele.
Odinets: kõrgharidus vajab lahendusi, mitte probleemide tutvustamst
Et päästa Eesti kõrgharidus kroonilisest alarahastusest, tuleb tegutseda nüüd ja praegu, kinnitas Odinets partei pressiesindaja teatel.
«Ettekannetega üles astunud haridus- ja teadusminister, kultuurikomisjoni esimees ja kõrghariduse toetusrühma esimees on valitseva koalitsiooni esindajad, kelle ülesanne peaks olema lahenduste pakkumine, mitte probleemide tutvustamine,» rääkis Odinets. «Nemad on otsustajad, nende käes on võim, riigieelarve, kõik hoovad murede lahendamiseks. Aga nad kõnelevad poliitilise konsensuse saavutamisest järgmise aasta lõpuks, et lahendused tuleksid riigikogu järgmise koosseisu ajal ehk siis kõige varem 2024. aastal.»
«Kui me ei investeeri praegu piisavalt kõrgharidusse, siis me seame ülikoolid ohtu, me seame tõsisesse ohtu kogu teadus- ja arendustegevuse. Meil ei ole aega oodata järgmiste riigikogu valimisteni,» lisas ta.
Samas mured Odinetsi sõnul aina süvenevad. Kõrghariduse rahastamine, kui võtta arvesse SKP-d, on pidevas languses. Ülikoolide tegevustoetusi ei indekseerita iga-aastaselt. Mitmesaja õppejõu palk jääb alla üldhariduskooli õpetaja palgale. Üliõpilastele pakutavad toetused on kümmekond aastat samal tasemel. Eestlastest üliõpilasi astub doktorantuuri aina vähem. Väljakutse on ka see, kas Eesti kõrgharidus üldse vastab tänapäeval tööturu vajadustele ja ootustele, lausus Odinets.
«Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et Eestis peab säilima tasuta eestikeelne kõrgharidus. Riik peab jõulisemalt suurendama kõrghariduse rahastamist, viies selle vähemalt 1,5 protsendini SKP-st. See on meie riigi tuleviku küsimus. Jagame üleskutset tagada motiveerivad töötingimused haridustöötajatele. Jagame üleskutset tagada üliõpilaste stipendiumid ja toetused vastavuses elukallidusega,» kinnitas Odinets.