DOKTORITÖÖ ⟩ Mobiilses õppes saab õpetajatele kohandatud tagasiside pakkumiseks kasutada tehisintellekti

Gerti Pishtari Foto: Tallinna ülikool/Erakogu

Neljapäeval algusega kell 11 kaitseb Gerti Pishtari digitehnoloogiate instituudist doktoritööd «Aligning Learning Design and Analytics in Mobile Learning» (Õpidisaini ja analüütika ühitamine mobiilses õppes).

Doktoritöös uuriti andmeanalüüsi, mida hariduse kontekstis nimetatakse seda õppeanalüüsiks, võimalusi õpetajate ning muude sidusrühmade toetamiseks mobiilse õppe tegevuse haldamise, kehtestamise ja hindamise käigus. Õppeanalüüs saaks eelkõige pakkuda tuge eelnimetatud mobiilse õppe kavandamise faasides, kui neid kohandatakse konkreetsete sidusrühmade vajadustele vastavaks. Näiteks on mobiilset õpet rakendavatel õpetajatel vaja hoopis teistsugust admeanalüüsi kui haridusasutuste juhatajatel, kes soovivad teada, milline mõju on mobiilse õppe meetodite rakendamisel nende asutustes.

Gerti Pishtari leiab, et tema uuringu üks huvitav aspekt on seotud õppeanalüüsi toimel tehisintellekti – konkreetse järelevalvega masinõppe – kasutamisega, millega analüüsitakse automaatselt neid mobiilse õppe kavandeid, mis õpetajad on loonud. Pärast seda antakse neile reaalajas kohandatud tagasisidet. See on esimene kord, kui sellist käsitlust tehnoloogia abil tõhustatud õppimise kontekstis soovitati. Kui õpetajatel on tähendusrikaste mobiilse õppe tegevuste kavandamisel hea tugi, võidavad sellest ka õpilased, kuna nende õppekogemus on kontekstipõhisem ja praktilisem.

«Näiteks võiksime kujutleda õues toimuvat bioloogiatundi kusagil metsas, mida hõlbustavad mobiilse õppe tehnoloogiad. Õpilased saavad tehnoloogiat kasutada mõõtmisteks, enda kogutud andmete analüüsimiseks ja järelduste tegemiseks, näiteks sellest, milline mõju on inimtegevusel kohalikule keskkonnale. Samal ajal kasutab õpetaja mobiilse õppe tehnoloogiat selleks, et teada, mida õpilased reaalajas teevad, ja et neile tagasisidet anda ning vajaduse korral tegevus ümber kavandada,» lisab Pishtari.

See näide kõlab teoorias hästi, kuid selliste mobiilse õppe keskkondade loomine ja haldamine on õpetajate jaoks keeruline ning vaevanõudev ülesanne. Õpetajad peavad arvestama ka paljude selliste asjaoludega, mis tavapäraste klassiruumi tegevuse puhul pole vajalikud. Näiteks peavad nad valima ja kohandama välikeskkonna, kus õppetegevus toimub. Mobiilse õppe tegevuste korraldamine õues on keeruline ka seepärast, et õpetajad peavad teadma veel seda, mida õpilased teevad siis, kui nad väljas eri ülesandeid sooritades laiali lähevad.

Õppeanalüüs toetab õpetajaid, kuna see annab teavet õpilaste õppeprotsessi kohta - näiteks selliste tehnoloogialahenduste kaudu nagu reaalajas töötav kaardiliides saavad nad teada, mida ja kuidas õpilased teevad - ja pakub võimalust hinnata õppetegevuse mõju õpilastele. Viimast saab teha andmete kaudu, mille abil on võimalik analüüsida õppetegevuse tõhusust ning seda tulevikus muuta ja täiendada. Doktoritöö osana tehtud uuringus on palju näiteid sellest, kuidas õppeanalüüs saaks mobiilse õppe kavandamist toetada ja sellest juhinduda. Pikas perspektiivis saaks sarnaseid masinõppemeetmeid rakendada ka muudes tehnoloogia abil tõhustatud õppimise (nt ühisõppimise) uuringute valdkondades.

Avalikku kaitsmist saab jälgida ka Zoomi vahendusel.

Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli vanemteadur Maria Jesus Rodriguez Triana ning Tallinna Ülikooli vanemteadur Terje Väljataga. Oponendid on Pompeu Fabra Ülikooli professor Davinia Hernández-Leo ning Avatud Ülikooli teadur Alexander Mikroyannidis.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.