/nginx/o/2020/12/03/13511084t1h55bc.jpg)
Pärnumaal neljapäeval toimuv koostööseminar «Hariduse traagelniit» toob fookusesse viisid ja võimalused, kuidas formaal- ja huviharidust ühendada, nii et laste ja noorte aeg oleks väärtustatud, nende teadmised mitmekesised ja saadav haridus mitmetahuline. Ühe laua taha oodatakse nii haridusjuhte, huvihariduse eestvedajaid kui ka kohaliku omavalitsuse esindajaid, et soodustada omavahelist lõimumist.
Seminari korraldaja, Eesti Teadushuvihariduse Liidu juhi Heilo Altini sõnul on valupunktiks eelkõige see, et tänasel päeval pärast viimase tunni lõppu on ehitatud meie noortele justkui müür õppekava ja õppekava väliste tegevuste vahele. «Leian, et me peaksime arvesse võtma ja toetama seda last või noort just seal, kus on tema huvi ja väärtustama tema aega, mitte tõmbama piire institutsioonide ja õppekavade vahele,» sõnas Heilo Altin.
Konverents toimub Pärnus väga kindlal põhjusel. Nimelt võib Pärnut nimetada hariduse- ja mitteformaalhariduse lõimingu mekaks – see on linn, kus toimib ühtne õpikeskkond.
Heilo Altin juhib tähelepanu veel ühele valukohale. «Väga paljud omavalitsused on Pärnut külastanud ja nende ideedega tutvunud, kuid väga väike osa on suutnud sarnased mudeli oma kohalikus omavalitsuses käivitada. Miks see nii on? Seda me konverentsil lahendada püüamegi läbi selle, et Martin A. Noorkõiv DD Startlabist viib osalejatega läbi ligi kolmetunnise praktilise analüüsi, mille tulemusena tekib igaühe teekonnakaart huvi- ja formaalhariduse lõimingu käimalükkamiseks või skaleerimiseks,» selgitas Altin.
«Lõiming on nagu kultuurtaim, mis vajab soodsat kasvukeskkonda, et ühes kohalikus omavalitsuses õide puhkeda. See konverents ja selle tulem väetab õpilaste terviklikku õpiteed. Me teeme seda noorte nimel,» lisas Altin.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on huvikoolid olnud justkui paralleelsüsteem üldhariduskoolide kõrval.
«Oleme harjunud, et kui õpilasel üks koolipäev lõpeb, algab teine huvikoolis. Uue haridusstrateegiaga oleme võtnud suuna, et õpilane ei peaks end kahe või kolme süsteemi vahel jagama. Näiteks muusikakoolis süvendatult muusikat õppiv noor peab keskenduma muusikaõpingutes eelkõige muusikakoolile ning üldhariduskooli roll on neid õpinguid tema õppetöö osana arvestada. Praegu on taoline koostöö võimalik vaid erikokkulepetena, kuid selline koostöö huvi- ja üldhariduskoolide vahel peab saama tavaliseks. Teeme esimesi samme, et nn formaalharidus ja mitteformaalharidus muutuks õppija vaates üheks terviklikuks haridusteeks,» sõnas Liina Kersna.
Konverentsil astuvad üles haridus-ja teadusministeeriumi esindaja Riina Tamm, Järva-Jaani gümnaasiumi direktor Raigo Prants, keskkonnaministeeriumi esindaja Asta Tuusti ja Pärnu Pernova Loodusmaja direktor Kaire Mertsin.
/nginx/o/2021/08/10/13981780t1hfb53.jpg)