Ministeeriumi järelevalve: paljud tugispetsialistid ei tee erialast tööd

Kaasava hariduse põhimõte on tuua erivajadusega lapsed tavakooli ja tagada neile vajalik tugi. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) järelevalvest selgus, et sugugi mitte kõik õpilased, kellele on ette nähtud eritugi, ei saa seda, ning üllatuslikult ei ole peamine põhjus spetsialistide puudumises, vaid selles, et need spetsialistid täitsid koolis muid ülesandeid.

«Nad töötasid muudel ametikohtadel, õpetajatena või täitsid administratiivülesandeid või olid osa tööajast hõivatud muude ülesannetega,» viitas haridus- ja teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna peaekspert Katrin Ohakas ministeeriumi järelevalve tulemustele, mis viidi mullu läbi 21 üldharidusasutuses ja lasteaias ja mille fookuses oli erituge vajavate õpilaste õppe korraldamine.

Ohakas juhtis tähelepanu, et kui koolivälise nõustamise meeskond Rajaleidja on näinud lapsele ette tugiteenused ja selleks on olemas ka lapsevanema nõusolek, siis on kooli kohustus tagada, et laps need teenused ka saab. «Kui kool leiab, et laps neid ei vaja, ei või neid soovitusi omatahtsi muuta, vaid tuleb ettepanekutega pöörduda uuesti nõustamismeeskonna poole,» rõhutas Ohakas.

Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õppe korraldamisel ilmnes paljudes kontrollitud õppeasutustes probleeme õppekavade ja paberimajandusega. Tervelt 11 asutuses ei vastanud õppekava nõuetele ning paljude koolide õppekavads ei kajastunud HEV laste õppe temaatikat.

«Põhimõtted HEV laste toetamiseks võiks olla ka õppekavas nähtavalt olemas. Kui kooli tuleb näiteks lihtsustatud õpet vajav õpilane ja tema õpetamine ei ole koolis läbi mõeldud, võib tema õpe viibida, kuni kõik lahti mõtestatakse,» leidis HTM-i järelevalveosakonna peaekspert Agnes Pihlak, kes koordineerib HEV laste õppe teematikat.

Pihlaku sõnul on laste õpiraskuste põhjuste väljaselgitamine koolides päris heal tasemel, küll aga vajab rohkem tähelepanu selle info dokumenteerimine õpilase individuaalse arengu kaardil.

Positiivse poole pealt tuli Ohaka sõnul välja, et koolides väärtustati koostööd ja paljud head tavad sündisid õpilaste, lapsevanemate, õpetajate ja ka koolipidajate koostöös.