HARIDUSMÕTE ⟩ Teismeliste oskus turvaliselt suhelda ei teki iseenesest

Praegused teismelised on küll üha teadlikumad, kuid iseendaga kimpujäämisel ja suhete sasipuntra harutamisel vajavad nad siiski oskuslikku abi täiskasvanutelt, rääkisid koolipsühholoog Annaliis Tiidus ning Tagasi Kooli külalisõpetaja Kiira Udu turvaliste suhete teemalises Kuku raadio «Haridusmõtte» saates.

Haridusalgatus Tagasi Kooli viib üldhariduskoolides läbi turvaliste suhete teemal külalistunde, mida on sadakond külalisõpetajat andnud praeguseks üle paarisaja ja rohkem kui viiele tuhandele õpilasele. Udu sõnul on selleks sobivaim vanus 7.- 9. klasside õpilased, sest see on vanus, kus hakkavad lisaks sõbrasuhetele tekkima ka romantilised suhted. Tundide eesmärk on panna õpilasi kaasa mõtleme suhete olemuse üle. Näiteks lahatakse eraldi suhteid sõpradega, perekonnas, trennis ja huvihariduses ning ka veebis. «Eesmärk on üks – olla hoolivam,» selgitas Udu tundide tagamaad ja tõdes, et Eesti on paraku riik, kus on Euroopa Liidu riikidest enim lähisuhtevägivalda.

Suhe iseendaga on tõsine asi

Tiiduse sõnul on tema üheksa aasta pikkuse koolipsühholoogi karjääri jooksul märgata eeskätt seda, et varem väga varjus olnud probleemidest räägitakse avatumalt ja teismelised on julgemad psühholoogile oma muredest rääkimisel. Viimaste aastate ühiskondlikud mõjud on muutnud ka teemade ringi, millega psühholoogid rinda pistavad. Kui varasematel aastatel tuli palju lahendada gängide ja pidudega seotud noorte probleeme, siis nüüd räägivad teismelised üksindusest ja iseendaga kimpu jäämisest. «Teismeiga on enda leidmise aeg, kes ma olen, milliseid suhteid ja kellega tahan. Võimalusi on nii palju, et noored eksivad järjest rohkem ära ja ennast leida on palju raskem. Erinevatel sotsiaalmeediaplatvormidel pakuvat on nii ilus ja kirev, et noorel on raske ennast sellega seostada,» rääkis Tiidus noorte hinges valitsevast segadusest.

Udu kogemusel ei kipu noored oma suhetest täiskasvanutega, eriti vanematega, sageli rääkima. «Samas nad tahaks saada küpsemat nõu. Tundides tahame neile näidata, et suhetest usaldusväärse täiskasvanuga rääkida on täiesti okei,» sõnas ta. Udu lisas, et suhete puhul on oluline käsitleda kogu spektrit, sest vägivalda esineb mitte ainult paarisuhtes vaid ka peres, trennis ja sõprade vahel. erinevates suhetes: peres, treeneri ja treeniotava vahel, sõprade vahel.

Udu tõdes, et onkülalisõpetajana kogenud vastuolulisi tundeid. Näiteks on teda üllatanud mõningad noorte arusaamad sellest, mis on turvaline ja mis ei ole. Ta tõi näite tunnist, kus loetakse ette erinevaid väiteid, küsides õpilastelt, kas see on sobiv ja turvaline kasvatusviis või mitte. Üheks näiteks on, et vanem sakutab last, sest too sai halva hinde. «Ja osad lapsed leiavad, see ongi okei, sest see on ju kasvatus,» tõdes Udu.

Tiiduse sõnul mõistab ta psühholoogina ka neid vanemaid, kes ei tule alati oma emotsioonidega toime. «Ka vanematel on tänapäeva ühiskonnas väga palju infot ja nad teavad tegelikult päris hästi, et lüüa, karjuda ja sakutada ei tohi. Aga samas on nad nõutud, mida ma siis teen, kui ta saab halbu hindeid ja ei kuula,» rääkis Tiidus, kelle sõnul on ka vanematele vaja õpetada turvalist suhtlemist ja piiride seadmist suhteid ja last kahjustamata.

Saadet, mida juhtisid Kristel Rillo ja Indrek Ojamets saab järele kuulata siin.