Isamaa: eestikeelsele haridusele üleminek saab toimuda kiiremini

BNS
Copy
Isamaa arvates peaks eestikeelsele haridusele üleminek toimuma tärminiks seatud 2035. aastast kiiremini. Pildil Kiviõli vene kool.
Isamaa arvates peaks eestikeelsele haridusele üleminek toimuma tärminiks seatud 2035. aastast kiiremini. Pildil Kiviõli vene kool. Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

Isamaa eestseisus võttis teisipäeva hilisõhtul vastu poliitilise avalduse, milles tuuakse välja, et vene õppekeelega haridusasutused on võimalik viia eesti õppekeelele üle oluliselt kiiremini kui eestikeelse hariduse tegevuskavas planeeritud 14 pika aasta jooksul.

«Haridus- ja teadusministri otsus tulla välja eestikeelse hariduse tegevuskavaga on kiiduväärne. Kahjuks on plaan poolik, liiga pikaldane ega ole ka valitsuses veel läbi räägitud. Sellele annab kinnitust ka Keskerakonna poliitikute avalik vastasseis välja pakutud tegevuskavale,» märkis Isamaa.

«Üleminek ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile alates lasteaiast on Isamaa prioriteet ning sellega ei tohi enam viivitada. Lahendada tuleb olukord, kus haridussüsteem toetab ja võimendab kakskeelse inforuumi kujundamist. Ilma korraliku eestikeelse õppeta kannatab ka muukeelsete noorte haridustase ning konkurentsivõime tööturul,» märkis Isamaa eestseisus.

«Üleminek eestikeelsele haridusele laiendab eesti keele kandepinda, panustab muu kodukeelega noorte tulevikku ja Eesti majandusse. Isamaa teab, et vene õppekeelega haridusasutused on võimalik viia eesti õppekeelele üle oluliselt kiiremini kui ministri kavandatud 14 pikka aastat,» lisas Isamaa.

Erakonna hinnangul tuleb astuda konkreetseid samme. «Eestikeelsele haridusele üleminek viibib senikaua kui tegude asemel töötatakse ainult välja uusi plaane ja töödokumente. Juba 2022. aasta riigieelarves näha ette vahendid õppematerjalide ettevalmistamiseks ning haridustöötajate täiendavaks ettevalmistuseks,» märkis Isamaa.

Erakonna hinnangul tuleb algatada vajalikud seadusemuudatused ja viia sisse muudatused riiklikes õppekavades, samuti tuleb näha ette kontrollmehhanismid, millega tagada eestikeelsele õppele ülemineku kohustuse täitmine omavalitsustes ning võimaldada vajadusel viia koolid omavalitsuse haldusest riigi haldusse.

«Sama oluline on koolijuhtide riiklik atesteerimine. Senisest oluliselt enam rahalist ressurssi tuleb suunata õpetajate järelkasvu probleemi lahendamisse. See eeldab nii palgalisa, karjäärimudeli kui alustavate õpetaja tasu süsteemi reformi. Samuti tuleb tagada, et eesti õppekeelega koolide hariduse kvaliteet ei langeks,» märkis Isamaa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles