Kodakondsuseta inimesed ja kolmandate riikide kodanikud saavad tasuta keeleõpet

Agnes Korv
, Haridusportaali toimetaja
Copy
Õppekäikudel külastatakse muuseume, kino-, teatri- või kontsertetendusi, käiakse ekskursioonidel erinevates Eesti paikades või loodusmatkadel.
Õppekäikudel külastatakse muuseume, kino-, teatri- või kontsertetendusi, käiakse ekskursioonidel erinevates Eesti paikades või loodusmatkadel. Foto: Eesti Vabaõhumuuseum

Integratsiooni sihtasutuse veebilehe kauda saab registreeruda tasuta eesti keele kursustele B1 tasemel. Kursused on mõeldud Eestis elavatele täiskasvanud määratlemata kodakondsusega inimestele ja kolmandate riikide kodanikele.

Registreerumine algab 13. detsembril kell 10 ja integratsiooni sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul oodatakse end kirja panema neid Eesti püsielanikke, kellel on määratlemata kodakondsus või mõne sellise riigi kodakondsus, mis ei kuulu Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, või kes ei ole Šveitsi kodanikud ning kes soovivad õppida B1 tasemel. «Registreerimine tasuta eesti keele kursustele A1-C1 tasemel toimub järgmise aasta veebruaris,» lisas Tondi .

Registreeruda saab selle aasta detsembris ja järgmise aasta veebruaris algavatele kursustele, kus on kokku 300 tasuta õppekohta. Tunniplaaniga saab tutvuda integratsiooni sihtasutuse veebilehel.

Eesti keele kursustele B1 tasemel saab registreeruda alates 18. eluaastast ja vajalik on eesti keele oskus vähemalt A2-tasemel.

Tallinnas ja Narvas on B1 tasemel kursused planeeritud nii kontaktõppena klassiruumis kui ka veebis. Teiste piirkondade elanikud saavad osaleda veebikursustel.

Ühe kursuse maht on 200 akadeemilist tundi, õppetöö toimub eesti keeles ning koosneb tunnitööst, kodustest ülesannetest, iseseisvast õppest ja Eesti kultuuri tutvustavatest õppekäikudest. Näiteks külastatakse muuseume, kino-, teatri- või kontsertetendusi, käiakse ekskursioonidel erinevates Eesti paikades või loodusmatkadel. Keeleõppetegevuste läbiviimisesse kaasatakse vabatahtlikke, kes oskavad eesti keelt emakeele tasemel, et pakkuda keeleõppijatele rohkem võimalusi eesti keele harjutamiseks elava suhtluse kaudu.

Keeleõpet kolmandate riikide kodanikele kaasrahastavad kultuuriministeeriumi kaudu Euroopa Liidu varjupaiga-, rände- ja integratsioonifond ning siseministeerium.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles