Noorte värbamisest tööturg ainult võidab

Villu Teearu peab õigeks noortele võimaluse andmist ka siis, kui neil puuduvad oskused ja kogemused. Foto: Erakogu

Tööjõuturu vaakumis, peaasjalikult tehnoloogiasektoris, on käimas halastamatu võitlus parimate spetsialistide nimel. Üleostmise ralli kõrval tuleks anda rohkem võimalust kogemusteta noortele, kellest kasvavad õige suhtumise ja juhtimise toel õige pea arvestatavad tegijad.

IT-valdkonna vaatevinklist vaadatuna on läbi aastate tööturul hinnatumad olnud seeniortasemega inimesed. Ühest küljest on see arusaadav, kuna paljud tarkvaramajad müüvadki klientidele kõrgtasemel kompetentsi, milleks vajavad pika kogemusega tipptegijaid. Teised aga kardavad lisakohustust noorte ja kogemuseta töötajate väljaõpetamise näol või seda, et väljaõppe saanud noored lendavad kiirelt pesast välja konkurentide juurde. Tõsi, järelkasvu peale kasvatada ongi sageli märksa aeganõudvam ja keerulisem. Samas võib algaja ja kogemuseta noor ettevõttele väga palju lisaväärtust luua, kui teda õigesti toetada. Kahtlemata ei ehita ega peagi ehitama tiimi vaid juunioritest, aga nende kaasamine annab kogu meeskonnale värvi ühes tippspetsialistidest kogenud taustajõuga, kelle teadmised on samuti hindamatud.

Õige suhtumine paneb asja paika

Tõtt-öelda olen veendunud, et kogemustest veelgi rohkem loeb õige suhtumine, ükskõik millise oskustasemega inimene on. Palkame inimesi, mitte oskusi. Kui näiteks noorel on vajalik pealehakkamine ja sära silmis, siis ta õpib üldjuhul kiiresti ja kogemus on kärme tulema. Tegelikult on ju õpikõver nii noorel kui ka kogenud tegijal, kui uuel kohal alustatakse. Niinimetatud juuniortaseme puhul loeb aga ennekõike see, kuidas organisatsioon tema esimestesse karjäärisammudesse panustab. Meie oma ettevõttes oleme alati julgelt noortele võimaluse andnud ning edulugusid on kümneid. Kust peakski üks 20ndates noor saama töökuulutuses nõutud kaheksa aastat töökogemust, kui talle selleks esmalt võimalust ei anta.

Loomulikult vajab noor vahel veidi rohkem käehoidmist ning tööandja ei saa eeldada, et uus inimene esimesest päevast kõike lennult haarab. Meie kogemuse näitel on hästi töötanud läbimõeldud mentorprogrammi pakkumine. Äsja alustanu vajab pühendunud mentorit, kellega asju arutada, kellelt igapäevaselt küsimusi küsida. Sellel lisaks läbib IT-valdkonda tööle tulnu ülevaatliku testülesande, mis annab talle kiirelt läbilõike sellest, millega igapäevaselt toimetame. Selle abil õpib ta kiiremini kui ühes või teises tiimis kindlat tööjuppi tehes ning kasvab aasta-paariga väga arvestatavaks valdkonnategijaks, kui tal selleks ambitsiooni on.

Jättes juhina algaja töötaja ula peale, võid hiljem ainult endale tuhka peale raputada, kui noor tuleb poole aasta pärast ning ütleb, et tal on igav. Parafraseerides koolitajate ringkonnas tuntud ütlust: „Ei maksa karta, et koolitan noore välja ja ta suundub parematele jahimaadele. Pigem karta seda, et tööandjana ma ei koolita ega toeta oma töötajat ning ta jääb mulle“. Teisisõnu tuleb töötaja arengut toetada ja eelkõige tuleb talle luua tingimused ja mugav töökliima, kus tal on hea tööd teha. See kehtib muidugi kõigi oskustasemega inimeste puhul.

Kannapööre toob lisaambitsiooni

Päris algajate kõrval toovad organisatsiooni uut väärtust ka tööelus kannapöörde tegijad. Eestis on näiteks tänuväärne programm Vali IT, kust kasvab juba mitmendat aastat peale uusi ja kireva karjääritaustaga tegijaid. Inimesi, kes on otsustanud teha kardinaalse muudatuse ning asunud õppima ja tööle ITs. Kireva all pean silmas näiteks geenitehnolooge, laeva tüürimehi või pediaatreid – inimesi, kes on end ühel alal juba tippu töötanud ning soovivad nüüd midagi uut proovida. Kogemus on näidanud, et nende puhul domineerib mõttekindlus ja otsustusjulgus proovida teistsugust eluala kõigi oma kohustuste ja muude tegemiste kõrval. Neil on seetõttu sageli suurem motivatsioon end uuel alal samamoodi üles töötada. On tänuväärne näha, et sarnaseid ettevõtmisi tuleb Eestis vaid juurde ning loodame, et näiteks ka kood/Jõhvi kasvatab hulga teotahtelisi ja tegusaid IT-talente.

Kokkuvõttes võidavad algajatele võimaluse andmisest kõik. Ettevõte saab endale pühendunud ja õige suhtumisega inimesed, kes on ambitsioonikad ja oma töös tulemuslikud. See võib luua ka arvestatava konkurentsieelise tööturul. Noored algajad saavad võimaluse kogemuste pagasit kasvatada ja viia ellu suuri asju ilmselt palju varem, kui neil muidu võimalus tekiks kusagil vaikselt 8+ aastat töökogemust täis tiksutades. Kogenud mentoritele annab see aga võimaluse kellegagi oma teadmisi jagada ja teisi aidata. Nad näevad oma panust sellesse, kuidas kasvab uus tegijate põlvkond. Kahtlemata ei tule järelkasv kergelt ja vajabki kõigi osapoolte panust. Samas võib sellest sündida midagi maailmamuutvat. Seega rohkem julgust ja võimaluste andmist noortele, tänased juhid.