/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/11/16/13480171t1h8a4d.jpg)
Haridusleppe sõlminud organisatsioonid kutsuvad kvaliteetse kõrghariduse eest seisma neljapäeval avalikel koosolekutel Tallinnas ja Tartus. Samal ajal arutab riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimusena kõrghariduse rahastamise tulevikku.
Hariduse rahastamise arutelu riigikogus saadavad avalikud koosolekud
Tallinnas ja Tartus algusega kell 9.30 toimuvad avalikud koosolekud on rahumeelsed ning kutsuvad üles koostööle. Koosolekutel võtavad teiste seas sõna Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu ning erinevate erakondade fraktsioonide esindajad. Avalikule koosolekule ootame (üli)õpilasi, õppejõude, õpetajaid ja kõiki teisi kvaliteetse kõrghariduse toetajaid.
«Kõrghariduse rahastamise tase on jõudnud seisu, kus uute investeeringuteta toimub vaid kvaliteedi langus. Tudengite toetuste ja stipendiumide kättesaadavus on aga riiklikult oluline küsimus, sest need võimaldavad kõrgharidust omandada kõigil neil, kes on selleks akadeemiliselt võimekad, ning keegi ei pea haridusteed pooleli jätma kehva majandusliku olukorra tõttu,» põhjendab avaliku koosoleku vajalikkust Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht ning tudeng Marcus Ehasoo.
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri toob välja hariduse riikliku rahastamise probleemi laiemalt: «Oluline on, et me vaataks ja väärtustaks kogu haridussektorit tervikuna, sest iga osa on oluline: nii alusharidus, põhi- ja keskharidus kui ka kutseharidus ning kõrgharidus. Me peame jõudma olukorrani, mis on sätestatud haridusleppes: 1,5 protsenti SKTst kõrgharidusse ja 1,5 protsenti SKTst õpetajate palgafondi – ainult nii saame tagada tasuta eestikeelse ning kvaliteetse hariduse jätkumise Eestis.»
2021. aasta kevadel sõlmisid Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu (TÜ, TLÜ, EMÜ ja TKTK ametiühingud), Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus UNIVERSITAS, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia Eesti haridusleppe.
Hariduslepe sätestab, et kõrghariduse riigipoolne rahastamine ja ka üldhariduse õpetaja palgafondi rahastamine tuleb tõsta vähemalt 1,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Allakirjutanud rõhutavad, et tasuta eestikeelne kõrgharidus on avalik hüve, millele tuleb tagada vaba ligipääs.