Tasemetööde analüüs: õpilaste emakeele oskus on valdavalt hea

Illustreerival pildil maskiga õpetaja ja õpilased. Foto: Shutterstock

Valminud on eesti keele ja eesti keel teise keelena tasemetööde riiklikud analüüsid, mis näitasid, et vaadeldud õpilaste emakeele oskus on valdavalt hea.

Septembrist kuni oktoobri keskpaigani toimusid iga-aastased e-tasemetööd, mis annavad riikliku õppekava eesmärkidest lähtuvalt tagasisidet 4., 7. ja 10. klassi õpilaste õpitulemustest.

Eesti keele emakeelena 4. klassi tasemetöö valimisse kuulus 1122 õpilast ning lisaks valimile sooritas tasemetöö 4827 õpilast. 7. klassi tasemetöö valimi põhjal sooritas tasemetöö 1063 õpilast, põhi- ja lisasoorituskorral tegi tasemetööd veel 3688 õpilast. Mõlema kooliastme emakeele e-tasemetööd hindasid nelja osaoskust: kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskusi ning keeleteadmisi.

Eesti keele tasemetööde tulemuste analüüsist selgub, et valdava osa valimisse kuulunud 4. klassi õpilaste ehk 86 protsendi emakeele oskused on heal tasemel. Kõige paremad tulemused saavutati kuulamis- ja lugemisoskuse osas, mille keskmine sooritusprotsent oli vastavat 78,3 ja 80,3. Õpilaste jaoks osutusid keerulisemaks kirjutamisoskus keskmise sooritusprotsendiga 53,7 ning keeleteadmised keskmise sooritusprotsendiga 62,3.

Eesti keele emakeelena 7. klassi õpilaste tasemetööde tulemustest nähtub, et 96 protsenti õpilastest on omandanud ainekavas sätestatud õpitulemused. Õpilaste sooritustase varieerus erinevate osaoskuste vahel ning kõige paremaid tulemusi saavutati kuulamisoskuse osas keskmise sooritusprotsendiga 81,9. Õpilaste jaoks osutusid keerulisemaks aga kirjutamisoskust mõõtvad ülesanded.

Kui teises kooliastmes on tasemetöid varem korraldatud, siis 4. klassi õpilastele ja õpetajatele oli emakeele e-tasemetöö esmakordne kogemus. Õpetajatele oli tasemetööde korraldamises abiks sellele eelnev infoseminar, kus päevakorras olnud mured tasemetöö läbiviimise tehniliste küsimuste ja õpilaste tehnilise ettevalmistuse kohalt said läbi räägitud ja nõustatud. Ka õpilaste tagasiside kinnitab, et uue e-tasemetöö raskusastet võib pidada 4. klassi õpilastele sobivaks.

Esimest korda viidi 4. klassis läbi eesti keel teise keelena tasemetöö õpilastele, kes õpivad eesti keelt teise keelena vene õppekeelega koolis või vähemalt 40 protsendi ulatuses eestikeelses õppes. Tasemetöös oli nii kirjalik kui suuline osa. Eesti keel teise keelena 4. klassi tasemetöös hinnati eesti keele oskuse vastavust A1-tasemele. Tasemetöö valimisse kuulus 421 õpilast 31 koolist. Lisaks sooritas tasemetöö veel 588 õpilast.

Esimese kooliastme eesti keel teise keelena tasemetöö valimi keskmine tulemus oli 61,6 protsenti. A1-tasemele vastava tulemuse saavutas valimis osalenud õpilastest 40,6 protsenti ning A1-taseme saavutamisele lähedal oli valimi õpilastest 27,1 protsenti. Osaoskuste lõikes oli 4. klassi õpilastel üldiselt kõrgem eesti keelest arusaamise oskus nii kuulamis- kui lugemisosas ning tagasihoidlikumaks jäid produktiivsed oskused ehk kõnelemine ja kirjutamine.

Teise kooliastme lõpus on eesti keel teise keelena tasemetööd varem korraldatud. 7. klassi õpilased sooritasid tasemetöö, kus lisaks kirjalikule osale oli ka suuline osa. Tasemetööga hinnati keeleoskuse vastavust A2-tasemele. Valimisse kuulus 403 õpilast 24 koolist. Lisaks sooritas tasemetöö veel 643 õpilast.

Teise kooliastme eesti keel teise keelena tasemetöö valimi keskmine tulemus oli 61,8 protsenti. A2-tasemele vastava tulemuse saavutas 44,2 protsenti valimi õpilasest ning sihiks seatud taseme lähedale jõudis veel 21,6 protsenti sooritajatest. Sarnaselt esimesele kooliastmele, olid õpilased edukamad kuulamise ja lugemise osas ning kirjutamises, kuid tagasihoidlikumaks jäid rääkimisoskuse tulemused.

Tasemetööde analüüsist järeldub, et mõlemas kooliastmes saavutasid paremaid tulemusi need õpilased, kes õppisid vähemalt 40 protsendi ulatuses eesti keeles võrreldes tavaklasside õpilastega. Oluline on märkida, et rääkimisosa sooritamine oli mõlemas kooliastmes koolide ja õpilaste jaoks uudne ja esmakordne kogemus.

Tasemetööde tulemustele tuginedes võib järeldada, et oluline on luua rohkem võimalusi eesti keele aktiivseks kasutamiseks. Samuti tuleb tutvustada õpilastele erinevate tehnoloogiliste seadmete kasutamist. Tasemetöödes oli see õpilastele uus kogemus. Ilmnenud tõrked ja vähene kogemus arvuti kasutamisel avaldasid mõju ka tasemetööde tulemustele.

Tasemetöid sooritanud õpilaste õpetajad said peale testide sooritamist EIS-i keskkonnas detailse tagasiside kogu grupi ja iga lapse õpitulemustest. Tagasisidest lähtudes saab õpetaja täiendavalt tegeleda vajaka jäänud õpitulemuste saavutamisega.

Järgmisel nädalal avaldatakse vene keele, loodusvaldkonna ja võõrkeelte tasemetööde kokkuvõtted.

Tasemetöid viib läbi haridus- ja noorteamet koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga elektrooniliselt Eksamite Infosüsteemis. Tasemetööde korraldamise eesmärk on anda nii õpilastele, lastevanematele, õpetajatele, koolidele kui ka riigile objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õppetöö tulemuste kohta. Tasemetöid ei hinnata ja õpilasi nendeks eraldi ette valmistada ei tule. Kõikide uuenduslike tasemetööde valmimine on rahastatud digipöörde programmi raames Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatava tegevuse «Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt» vahenditest.