HARIDUSMÕTE ⟩ Kas karjääripöörajatest piisab õpetajate puuduse leevendamiseks?

Mitmed haridusalgatused tegutsevad selle nimel, et kooli läheksid õpetama uued, missioonitundega ja laia silmiringiga õpetajaid. On see tilgake meres või lahendus õpetajate puudusele, selle üle arutlesid Kuku raadio «Haridusmõtte» saates Edumus programmi ellukutsuja Maria Rahamägi ja Joosep Norma Noored Kooli algatusest.

Norma kinnitusel on huvi Noored Kooli programmi vastu suur ja aina kasvab. «Inimesi tõepoolest kõnetab missiooniga töö,» rõõmustas ta.

Huvist annab märku see, et aastas tunneb programmi vastu huvi tuhatkond inimest. Neist kandideerimiseni jõudis viimati 470 inimest ja vastu võeti 40. «Nad peavad olema tõeliselt motiveeritud, sest programm on raske,» iseloomustas Norma kõrgharidusega inimestele mõeldud ja kaks aastvat kestvat õpetajakoolitust.

Motiveerituse näitajaks on Norma hinnangul seegi, et ligikaudu 75 protsenti programmi läbinuist jääb kooli tööle. Ta lisas, et kuigi programm kannab nime Noored Kooli, tegelikku vanusepiirangut ei ole. Keskmine vanus jääb kolmekümne ringi, kuid Norma sõnul on programmis osalenud ka märksa vanemad inimesed, kes soovivad karjäärimuutust. «Ainus piirang on see, et peab olema kõrgharidus,» märkis ta.

Edumuse programm on Rahamägi sõnul mõeldud neile, kes ei taha oma põhitööst loobuda, vaid õpetada sellele lisaks ühte ainet valdkonnast, milles nad niigi tegutsevad. Programm pakub baasoskused ja toe õpetamise ajaks.

Rahamägi sõnul on ka neil huvilisi palju: sel aastal 350. Kummalisel kombel on aga raskem leida koole, kes selliseid spetsialiste oma kooli õpetama tahaks. «Räägitakse, et õpetajaid on puudu ja siis äkki vaikus,» imestas Rahamägi.

Ta pakkus, et probleemiks võib olla administratiivne pool, sest väikese koormusega õpetaja väljaspoolt koolisüsteemi tähendab koolile parajat lisakoormust. Teda tuleb koolis juhendada ja tema kohta eraldi palgaarvestust pidada. «Lihtsam on võtta tööle täiskohaga õpetajaid,» möönis Rahamägi.

Kõik koolid ei vaja abi

Norma sõnul leiavad kõik Noored Kooli programmi lõpetajad töö. «Ja ega me igasse kooli lähegi. Kui koolil läheb niigi hästi, siis sinna me inimesi ei saada,» rääkis Norma.

Ta selgitas, et populaarsetel ja hea asukohaga koolidel ei ole raskusi õpetajate leidmisel. See probleem puudutab pigem ääremaade koole või neid koole, mille maine ei ole väga hea. «Meie omad jõuavad rohkem väiksematesse kohtadesse ja vähem privilegeeritud koolidesse. Seal, kus on raskem leida õpetajaid, on meie kasutegur suurem,» uskus Norma.

Üheks kriteeriumiks, mille järgi koole valitakse, on Norma sõnul see, millised on kooli haridusnäitajaid: appi minnakse koolidele, kus jõuab keskhraiduseni liiga vähe põhikooli lõpetajaid.

Õpetajate puudusest rääkides leidsid Norma ja Rahamägi, et selle taga ei ole enam palgaraha, sest õpetajate palgatase on viimastel aastatel märkimisväärselt paranenud. «Küsimus on pigem väga suures koormuses ja see vajab süsteemset lahendust, kuidas õpetaja saaks oma tööd läbipõlemata nautida,» rääkis Norma.

Ta tõi näite, et Noored Kooli õpetajatel on tugi tagatud. «Kuid iga alustav õpetaja väärib mentorit ja supervisiooni,» tõdes Norma.

Teisena vajab lahendust õpetajate puudus erialati, sest kui mõnel erialal on kohati isegi õpetajate ülepakkumine, siis reaalainete õpetajatega on kitsas käes. «Paneme teadlikult sellele rõhku, et pakkumine oleks atraktiivne reaalainete õpetajatele,» sõnas Norma.

Üks võimalus on tema sõnul rõhuda just enesearengu võimalusele ja missioonile, mida õpetajaamet pakub. «Mina ise olen selle näide,» viitas Norma endale kui kõrgemini tasustatud IT-valdkonnast haridussfääri üle tulnule.

Rahamägi sõnul on Edumuse ja teiste haridusalgatuste roll hariduse rikastamine, kuid mõlemad saatekülalised leidsid, et sellest õpetajate nappuse leevendamiseks veel ei piisa. «Liiga suurt koormust ja toe puudmist ei saa meie ära lahendada,» tõdesid nad.

Saadet, mida juhtisid Indrek Ojamets ja Kristel Rillo saab järele kuulata SIIT.