Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu silmis on 80 uurimisprojekti rahastamist väärt

Agnes Korv
, Haridusportaali toimetaja
Copy
Hindamisnõukogu esimees Anu Noormat rõõmustas, et riigieelarve on muutunud teadusuuringute suhtes lahkemaks.
Hindamisnõukogu esimees Anu Noormat rõõmustas, et riigieelarve on muutunud teadusuuringute suhtes lahkemaks. Foto: Mart Noorma

Eesti Teadusagentuuri (ETAg) hindamisnõukogu tegi teadusagentuuri juhatusele ettepaneku rahastada 80 uut uurimisprojekti, mille kogumaht on tuleval aastal 10,6 miljonit eurot.

 Hindamisnõukogu tegi ettepaneku rahastada 13 uut järeldoktori-, 25 stardi- ja 42 rühmaprojekti kogumahus 10,6 miljonit eurot. Rahastusettepanek tehti pea veerandile menetletud 335 taotlustest. Edukatest taotlejatest 41 protsenti olid naised ja 59 protsenti mehed. Valdkondlikult jagunesid rahastusettepanekud järgmiselt: arsti-ja terviseteadused 15, humanitaarteadused ja kunstid 11, täppisteadused 14, bio-ja keskkonnateadused 23, põllumajandusteadused ja veterinaaria 12, sotsiaalteadused 13 ning tehnika ja tehnoloogia 11 protsenti.

Hindamisnõukogu esimees Anu Noorma avaldas heameelt, et riigieelarvest eraldatakse teadusuuringuteks järjest suurenev summa. «On rõõm tõdeda, et teadust väärtustakse üha enam – sel aastal saame välja anda uuteks grantideks 10,6 miljonit eurot. Seega on ETAg-i kaudu riigieelarvest rahastatud uurimistoetuste aastane kogumaht tõusnud 52,3 miljoni euroni, millega saame oluliselt vähendada ka pikemat aega mureks olnud rahastamise tsüklilisust,» märkis Noorma. Ta lisas, e teist samapalju saavad teadusasutused ka baasfinantseerimisena, mis võimaldab neil tagada paremaid tingimusi teadustööks oma töötajatele. Uurimistoetusi jagus sel aastal lisaks suurtele teadusülikoolidele ka väiksematele, Eesti kultuuri jaoks olulistele teadusasutustele. 

Noorma ütles, et kuigi lisandunud raha üle on hea meel, on siiski ka murekohti. «Üks nendest on teadusliku järelkasvu kindlustamine. Näiteks põllumajandusteaduste ja veterinaaria valdkonnas isegi ei esitatud ühtki taotlust järeldoktori toetusele. Seega peame hoolt kandma selle eest, et noortel jätkuks teaduslikku ambitsiooni ja neil oleks ka juurdepääs rahastusele.»

Noorma sõnul on väga häid taotlusi oluliselt rohkem kui suudetakse rahastada. «Julgustan väliretsensentidelt väga kiitvaid hinnanguid saanud taotlejaid oma suurepäraseid ideid esitama rahastamiseks ka rahvusvahelistes voorudes ning kasutama uusi avanevaid võimalusi ministeeriumide valdkondliku teadus- ja arendustegevuse raames,» rõhutas ta.

Lõpliku rahastusotsuse teeb teadusagentuuri juhatus pärast haridus- ja teadusministeeriumiga halduslepingu sõlmimist.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles