Õpetajate arvestuslik keskmine palk kasvab 1653 euroni
2. detsember 2021, 13:27
Valitsuse neljapäevane otsus tõsta alates uuest aastast märgatavalt õpetajate miinimumpalka kergitab haridus- ja teadusministeeriumi arvutuse järgi pedagoogide arvestusliku keskmise palga 1653 euroni.
«Õpetajate töötasu peab olema nende töö vääriline – õpetajaameti väärtustamisel ja järelkasvu kindlustamiseks on konkurentsivõimeline palk määrava tähtsusega,» sõnas haridus- ja teadusminister Liina Kersna. «Teeme selle nimel tööd, et õpetajate töötasu oleks vähemalt 120 protsenti Eesti keskmisest töötasust. See peab saama riiklikuks prioriteediks.»
2022. aasta riigieelarves on õpetajate palgafondiks 419 miljonit eurot, sealhulgas on nii riigi-, era- kui kohalike omavalitsuste hallatavate üldharidus- ja kutsekoolide vajadused. Õpetaja arvestuslik keskmine palk tõuseb 7,3 protsenti, mis kasvatab õpetaja keskmist palka 1540 eurolt 1653 euroni, mis on samal tasemel riigi keskmise palga prognoosiga.
Palga alammäär, millest vähem ei tohi tööandja täiskohaga töötavale õpetajale maksta, tõuseb seniselt 1315 eurolt 1412 euroni. Valitsuse otsusega eraldati selleks 20,7 miljonit eurot ning ministeeriumi investeeringute ja tegevuste kokkuhoiu arvelt lisaks 9,3 miljonit, mis teeb kokku 30 miljonit eurot.
Ministeerium pidi leidma kärpekohti
Et õpetajad ikkagi saaks oma palgatõusu, pidi haridus- ja teadusministeerium leidma oma valitsemisalast kärpekohad. Need said selgeks oktoobri lõpus.
Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts on öelnud, et esmalt ajatatakse haridustaristu investeeringud, ühtlasi hinnatakse valitsemisalas kriitiliselt üle koolituskulud ja uuringute vajadus.
Kärpekohti on veelgi. «Riigieksamite ja tasemetööde läbiviimise pilootprojekti rahastatakse edaspidi välisvahenditest. Loobutakse EGI liikmemaksust, litsentsidest Fleep, Proxmox, Miradore ja piiratakse Jira/Confluence litsentside arv. Samuti vähendatakse teadusvõrgu ning t-teenuste arendamise mahtu,» loetles Vinter-Nemvalts.
Tema sõnul vaadatakse kriitiliselt üle ka senine tegevustoetuste eraldamise kord. «Edaspidi ei sõlmita ühekordseid riigieelarvelise toetuse lepinguid ootamatult tekkinud taotlejatega väljaspool strateegilise partnerluse põhimõtteid,» lisas kantsler.