Kui pandeemia liialt pidurit ei vajuta, peaks kehalise kasvatuse uus ainekava, siis juba liikumisõpetuse nime all, jõudma ekspertide toel lähikuudel nii kaugele, et selle saaks avalikustada tagasidestamiseks ja kooskõlastamiseks.
HÜVASTI KEKATUND ⟩ Kehalise kasvatuse asemele tuleva liikumisõpetuse ainekava saab viimast lihvi
/nginx/o/2020/02/05/12918266t1he875.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna nõuniku Pille Libliku sõnul tähendab see seda, et koolid saavad järgmisel õppeaastal õpetada kehalist kasvatust uue, liikumisõpetusest lähtuva käsituse põhimõtetest lähtuvalt. «Kuna muudatused ainekavades eeldavad ka kooli õppekavade uuendamist, vajalike õppematerjalide olemasolu ning mõnel juhul ka õpetajate ümberõpet, siis kõigilt koolidelt eeldame täielikult uutele ainekavadele üleminekut septembriks 2023,» selgitas Liblik.
Uue ainekava testimine tõotab häid tulemusi
Uut liikumisõpetuse ainekava katsetati tunamullu viies koolis. Libliku sõnul oli katsetamise eesmärk luua eeldused selleks, et koolid saaksid õppekava uuendada ning oskaksid vajadusel abi küsida. Samuti oli vaja teada, millist tuge vajavad õpetajad uue ainekava elluviimiseks. Libliku kinnitusel olid testimise tulemused igati head. Need näitasid, et uue ainekava eesmärgid olid arusaadavad ja saavutatavad ning õpitulemused mõistetavad. Samuti selgus, et õpilased said õpetajalt vastuse küsimusele, miks on tunnis vaja teha just ühte või teist liikumisharjutust või -tegevust ja kuidas konkreetne liikumisoskus neile kasuks tuleb. Liblik tõi välja, et eriti meeldis testimisel osalenud koolidele see, et uus ainekava ei eelista konkreetseid spordialasid, vaid soosib õpilaste kehalist aktiivsust ning suunab neid erinevatesse trennidesse ka väljaspool kooli. Kiideti ka seda, et õpetajal on rohkem võimalusi ja ühtlasi kohustus toetada seda, et õpilased õpiksid end ise analüüsima. Liblik lisas, et positiivset tagasisidet sai ka ainekava uuendus, mis võimaldab kasutada ära paikkonna võimalusi, näiteks on teretulnud kooli koostöö kohalike spordiklubidega ja tundi selliste liikumis- ja sporditegevuste toomine, mis on noorte seas vabal ajal populaarsed.
Mitu kooli on teinud uuendustega juba algust
Kuigi ainekavad ei ole veel heaks kiidetud ega jõustunud, on juba praegu mitu kooli nimetanud aine ümber liikumisõpetuseks. Libliku selgitusel on selle taga koolide õigus kasutada õppeaine nimetustes ka teisi nimetusi kui need, mis on kirjas riiklikus õppekavas. Ta lisas, et kui süveneda uue ainenime kasutusele võtnud koolide liikumisõpetuse sisusse, siis ei ole nime muutmine pelgalt formaalsus. Samuti on uue nime võtnud omaks need koolid, mille kehalise kasvatuse õpetajad on olnud ainekava muudatuste juures ning on uuendatud aine sisu ja õppimise põhimõtted hästi omaks võtnud.
«Nendes koolides on õpitulemused kirjeldatud kooli õppekavas nii, et oleks tagatud kehtiva õppekava nõuded aineõppele ja samas loodud võimalused rakendada nüüdisaegset õpet. Koolid suudavad seda teha, nagu näitab praktika,» leidis Liblik. Ta lisas, et seetõttu saabki juba öelda, et osaliselt ja kehtiva ainekavaga kombineeritult on liikumisõpetus jõudnud paljudesse koolidesse üle Eesti. «Selline osaline ja koolide enda initsiatiivil toimuv õpe on andnud meile ainekavaarenduse ja hilisema rakendamise toetamiseks hindamatut informatsiooni: millised peaksid olema nüüdisaegsed õppematerjalid ja millist tuge vajavad õpetajad ning kuidas luua liikumisharjumust soodustavat koolikultuuri,» kinnitas Liblik. Ta lisas, et kuigi innukad kehalise õpetajad pakuvad ka praegu õpilastele valida alade vahel, peavad õpilastel olema võrdväärsed võimalused, sõltumata õpetaja entusiasmist. Libliku sõnul peaks liikumisõpetus muutma füüsilise aktiivsuse noorte seas populaarsemaks ning kõvasti vähendama aines mitteosalejate hulka. Seda põhjusel, et aine on varasemast enam lõimitud teiste ainetega, reaalse eluga ning noorte huvidega väljaspool kooli.
Liikumisõpetuse märksõnad
- Mitmekülgsus. Tegelemine senise kohustusliku üheksa spordiala kõrval uute ja tänapäevasemate sportimisviisidega. Näiteks, kui koolis õpitakse disc golf'i, siis käiakse seda ka vabal ajal sõpradega harrastamas; kui tunnis õpitakse slackline'il tasakaaluharjutusi, siis seda saab harjutada ka kooliõuele üles pandud vahendil.
- Eneseanalüüs. Õpilane õpib koos õpetajaga oma kehalist vormisolekut hindama ja analüüsima. Õpilane saab välja selgitada liikumisviisi, mis talle meeldib ja talle sobib. Saab teada, milline on tema jaoks sobiv koormus näiteks jooksmisel ja rattaga sõitmisel. Kehaliste võimete teadlik arendamine käib koos nende seostamisega tervise ja oma sooritusega.
- Tervis ja heaolu. Ainekava suunab eesmärke seadma ja liikumispäevikut pidama, endale sobivat treeningkoormust ja -võimalust leidma ning kasutama sealjuures digivahendeid. Oluline on sealjuures oskus hoida enda vaimset tervist. See toob kaasa uut moodi eduelamused, mis pakuvad õpilastele eneseteostust ka mittevõistluslikus olukorras. Lisaks koolis õpitu kasutamisele vabal ajal annab uus ainekava vastupidise võimaluse – kasutatakse ära oskusi, mida õpilane väljaspool tundi on omandanud. See ei tähenda aga tunnist vabastamist.
- Sport kui osa kultuurist. Vaja on innustada tunnis kaasa tegema ka neid õpilasi, kes pole mingil põhjusel kehaliselt võimekad või kellel on süvendatud huvi muude valdkondade vastu. Liikumisõpetus arvestab loodushoiuga, võimalik on siduda näiteks orienteerumine kodukoha kultuuripärandiga. See peaks aitama lahendada ka madala liikumisaktiivsusega seotud probleeme ja tooma kaasa vabastustõendite vähenemise.
- Karjääri planeerimine. Näiteks saab liikumisõpetuse tunnis tutvustada spordimassaaži.
- Suurem huvi spordi ja saavutusspordi vastu. Mida rohkem lapsi on positiivselt seotud liikumisega, seda rohkem jõuab noori ka organiseeritud treeningutesse. Kui lapsed saavad kogemusi eri spordialadelt ning on koolis omandanud spordialade baasoskused, saavad nad neid julgemalt rakendada ka klubides treeningutel.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium