Koolid ja lasteaiad asusid vaikuseminutite abil stressiga võitlema

Vaikuseminutid turgutavad vaimset tervist. Foto: Erakogu

Värsked uuringutulemused tõestasid, et Vaikuseminutite süsteemsel programmil on stressi ja kurnatust alandav toime. Sel sügisel alustasid programmiga veel viis kooli ja kaks lasteaeda, kellele kavatseb programmi meeskond pakkuda süsteemsemat tuge selleks, et vaikuseminutid saaks osaks kooli või lasteaia igapäevarutiinist.

Uute koolide ja lasteaedadega vaikuseminutite programmi läbi viies on eesmärk kaasata rohkem kooli juhtkonda ja ka lapsevanemaid. «Kui kõik on kaasatud, on motivatsioon suurem ja harjutuste integreerimine kooliellu toimub ladusamalt,» lootis MTÜ Vaikuseminutite juhatuse liige Rainer Melts. Ta lisas, et kuigi vaikuseminutite põhimõte on lihtne, eeldab see siiski teadmisi ja koolitusi ning – mis sama tähtis – ka püsivust.

Viimatises uuringus osales 12 kooli üle Eesti, ehk ligi 700 õpilast ja 300 õpetajat. Uuringu käigus mõõdeti ning võrreldi õpilaste stressitaset vereproovide abil ning nii õpilaste kui õpetajate kogemuse uurimiseks kasutati lisaks ka enesekohaseid küsimustikke. Uuringut viis läbi Tartu Ülikooli uurimisgrupp koosseisus: uuringu juht Kristel Põder, TÜ professor ja Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kenn Konstabel ja kliiniline psühholoog Teri Talpsepp,

Meltsi sõnul saab uuringu tulemuste põhjal öelda, et keskendumisharjutusi teinud noortel oli vähem kurnatust ja füsioloogilist stressi, samuti vähenes meetodit kasutanud õpetajatel enesekriitilisus ning kasvas usk enda hakkamasaamisse erinevate tööülesannetega. Samuti märkasid õpetajad, et nad hakkasid tegema vähem hooletusvigu ja tulid paremini toime oma emotsioonidega, tänu millele paranesid suhted kolleegide ja õpilastega.

Enesekohased oskused, nagu teisedki oskused, on õpitavad ja neid on võimalik harjutades paremaks lihvida. Harjutuste eesmärk on õppida oma tähelepanu tahtlikult suunama. Nii saab keskendumist treenida näiteks helide kuulamise abil. Samuti kasutatakse harjutustes keha tunnetamist ja õpitakse oma enesetunnet märkama, et saaks enda heaolu nimel häid valikuid teha ja vaimset tervist hoida.

Meltsi sõnul ilmnes uuringust, et paremad tulemused olid neis koolides, kus oldi järjekindlamad ja kus oli olemas juhtkonna tugi. „Vaimne hügieen on nagu hambapesu, see peaks olema igapäevane rutiin,“ selgitas Melts. Vaikuseminutite ajaline maht koolipäeva jooksul ei olnud uuringu vältel kuigi suur. Päeva jooksul tehti õppetöös kolm mõne minuti pikkust pausi keskendumisharjutuseks, lisaks üks koolitund nädalas, kus uuriti võimalusi emotsioonide, mõtete, pingete ja suhetega toimetulekuks. Mõned minutid harjutuste tegemiseks ainetunnis ikka leitakse, ent arutlustunni mahutamiseks niigi tihedasse õppekavva leiti erinevaid lahendusi, näiteks inimeseõpetuse või klassijuhatajatundidega lõimimine.

«Õppisime eelmisest kogemusest seda, et kui õpetajate tagant kaob tugi ära, siis kipub hea algus ära vajuma ja vaikuseminutid ei muutu nii kergelt kooli igapäevaelu loomulikuks osaks,» tõdes Melts. Tema sõnul võiks vaikuseminutitel aga olla kindel koht iga kooli päevakavas. «Kui veel viis aastat tagasi tekitas sõna mindfulness, ehk teadvelolek, küsimusi, siis täna võime tõdeda, et teavitustöö tulemusena teatakse, et see on teaduslik ja tõenduspõhine meetod. Kuid seda peab treenima, samamoodi nagu kõhulihaseid,» arutles Melts.

Novembri viimasel päeval toimuval „Heade tegude päeval“ saab igaüks anda panuse eesti õpilaste ja õpetajate vaimse heaolu toetamiseks. Vaikuseminutite süsteemses programmis osalevate koolide ja lasteaedade toetamisvõimaluste kohta saab rohkem infot siit.