Kersna: kui testihankel oli puudusi, tuleb sellest veast õppida

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna Foto: Tairo Lutter

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna rääkis kolmapäeval riigikogu infotunnis, et kui koolide kiirtestide esimeses hankes oli ebakõlasid, tuleb viga tunnistada ja sellest õppida.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder meenutas, et koolides testimise vajadusest räägiti juba märtsis, kuid toona valitsus seda ei otsustanud ning ei teinud seda ka õppeaasta alguses, vaid tegi seda kiirustades alles novembris. «Ja siis maksti testide eest kolm miljonit eurot üle,» ütles Seeder, küsides, miks ei asutud koolides testimist ette valmistama juba kevadel.

Kersna kordas esmalt, et kiirtestimine koolides on edulugu, kuna tänu sellele, et nakatunuid on õnnestunud kiirelt tuvastada, on õnnestunud koolikoldeid vähendada ja koole lahti hoida.

«Tõesti, kiirtestimise otsus tuli teha kiiresti, kuna nakatumise näit tõusis oktoobri jooksul hoogsalt,» rääkis Kersna.

Tema sõnul on küsimus, kas esimene testihange oli sellisel kujul põhjendatud, ning toona leiti, et see oli põhjendatud. «Ja kui tuleb nüüd välja, et me tegime midagi valesti, siis tuleb seda viga tunnistada ja ka sellest õppida,» ütles Kersna, lisades, et hanke ebakohase läbiviimise eest võib tulla ka 1200 eurot trahvi.

Kersna rääkis, et kevadel tellis ministeerium teadusliku ülevaate Covidi levikust koolides ning toona ei teinud eksperdid ettepanekut, et tuleks alustada koolides laustestimist. «Seda ettepanekut ei teinud toona ka teadusnõukoda,» ütles Kersna, lisades, et teadmine, et deltatüvi levib kiiresti ka laste hulgas, tuli palju hiljem.

Kersna lisas, et kui koolid testivad kaks korda nädalas, ja eelkõige neid, kes pole vaktsineeritud, siis jagub teste aasta lõpuni. «Praegu on teine hange lõpetatud, leping on allkirjastatud, ning esimesed tarned jõuavad koolidesse 6. detsembrist. Ja need testid on mõeldud kasutamiseks alates jaanuarist,» lisas minister.