/nginx/o/2021/08/10/13981780t1hfb53.jpg)
/nginx/o/2020/03/16/13011501t1h1395.jpg)
Tallinna ühisgümnaasiumi õpetajad Kati Bakradze ja Karola Velberg jagavad õpilastele soovitusi, kuidas koduõppel olles hakkama saada, rõhutades, et vajalik on kindel rutiin, päeva planeerimine ja töökoormuse jaotus, kuid samas ei tohi unustada ka parajat laisklemist.
Õpetajad tõdevad, et kontaktõpe vaheldumisi distantsõppega on saanud tänapäeva haridusmaastikul normaalsuseks. Õpilased peavad kohanema kiirete muutustega, koolide õppekorraldused olenevad riigi ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud piirangutest.
Loo rutiinid
Kas tegemist on distantsõppe nädalaga või kontaktõppega koolis, loo endale igapäevased rutiinid: ärkamine, söögikorrad, õppimine, aeg trennidele, aeg iseendale. Hoolitse selle eest, et kuidas ka õpe on jooksval nädalal korraldatud, toetad sina oma rutiinidega õppimist ning vaba aja loomist. Ära unusta, et rutiini loomise hulka kuulub ka piisav uneaeg!
Planeeri oma päev väikestes ajaühikutes
Vaata eelmisel õhtul üle, mida toob järgmine päev – mis mahus on õppimine ja kodutööd, mis trennid on tulemas. Planeeri päev nii, et sinna mahuks nii õppimist kui ka lõõgastust, nii trenne kui ka aega endale. Pühapäeval vaata terve nädala lõikes tööd ja kohustused üle ning jaga ülesanded nii, et need ei kuhjuks mõnele päevale, vaid jaotuksid nii võrdselt kui võimalik. Võid kasutada abiks Trello äppi (trello.com), et panna kirja, mis on vaja teha, mis tegemata ja mis tehtud. See aitab hoida fookust.
Alusta lihtsamast
Kui koduste õppetööde hulk on suur, alusta alati õppimist ainest, mis on sinu jaoks kergem. Nii väldid seda, et jääd toppama keerulise ülesandega, mis lõpuks võtab tahte, motivatsiooni ja jõu tegeleda järgmiste teemadega. Keeruliste ja mahukate ülesannete puhul alusta nendega mitu päeva varem, et jääks aega ülevaatamiseks ja viimistlemiseks. Kui on mahukas ja keeruline ülesanne, panusta sellesse 25 minutit aktiivset tähelepanu ja siis puhka, premeeri ennast millegi muuga. Õppimise ajaks pane kõrvale segavad faktorid, nagu telefon, televiisor, mängud. Leia vaikne koht õppimiseks.
Laiskle
Igas päevas võta hetk, mil tegeled sõna otseses mõttes laisklemisega. Pane tähele, laisklemine pole sama, mis «ma olen laisk»! Pikuta, jaluta, mängi kassi või väikese õe-vennaga või lihtsalt puhka. Laisklemisel puhkab keha ja vaim, paraneb emotsionaalne heaolu ja enesetunne. See on 110 protsenti aeg iseendale.
Kõige tähtsam oskus on suhtlemisoskus
Keegi meist pole mõtetelugeja. Mõnikord kipume millegipärast arvama, et teine saab aru, mida mõtleme. Räägi oma soovidest, mõtetest, muredest kas õpetajale või kaasõpilasele. Tea, et ka pere toetab sind igati, kui oskad oma muret jagada. Ausalt suhtlemisel väldime vääritimõistmist ja ärevaid hetki.
Värske õhk = õige vererõhk!
Liigu värskes õhus, eesmärgista oma teekond (raamatukokku lähed suurema ringiga, seekord jalutad trenni, koeraga tee pikem tiir). Võta aega märkamiseks ja enda ümber vaatlemiseks – nii puhkavad silmad ja vaim. Värskes õhus liikumine tõstab tuju, on tervisele kasulik ja lisaks tõstab ka toonust järgmisteks pingutusteks.
Keskkonnad korda
Kui juhtub, et õppetöös on vaja kasutada paljusid erinevaid internetikeskkondi ja ei tea, kust midagi leida, siis kasuta näiteks abimehena symbaloo.com keskkonda. Sinna saad salvestada kõik endale vajalikud lingid. Kõik on ühes kohas! Kui oled organiseeritud, säästad ka aega ja oma närve.