Uuring: Eesti koolinoorte stress vähenes Vaikuseminutite programmiga
24. november 2021, 07:15
/nginx/o/2020/10/22/13429864t1h421b.jpg)
Tänavu kaheteistkümnes Eesti koolis katsetatud Vaikuseminutite programmi selgitas, et programmi harjutusi kaasa teinud 8. ja 9. klassi õpilaste stressitase vähenes.
Vaikuseminutite programmi mõju uurisid Tartu Ülikooli esindajad Kristel Põder, Kenn Konstabel ja Teri Talpsep ning uuringus osales rohkem kui 700 õpilast ja 300 õpetajat, kellest osa olid juhuvalimi alusel kontrollgrupis.
«See on valimi poolest maailma üks suurimaid mindfulness-tüüpi kooliprogrammide uuringuid ning eriline ja väärtuslik ka selle poolest, et vereproovide kaudu sai objektiivselt määrata füsioloogilise stressitaseme,» selgitas Vaikuseminutite tegevjuht Nelli Jung.
Teadusuuringuid tehakse teadveloleku teemal igal aastal ja üha rohkem. «See uuring väärib kindlasti esiletõstmist, sest lisaks arvestatavale valimile oli ka vereproovidest stressitaseme määramise viis küllaltki uuenduslik ja täpne. Kortisooli ja teiste steroidhormoonide tase veres annab täpse info füsioloogilise stressitaseme kohta, sest küsimustikele vastamist võib mõjutada näiteks vastajate suutlikkus oma stressitaset hinnata ja hetkeolukorda ausalt tunnistada. Vereanalüüsid annavad aga objektiivse info,» selgitas Jung.
Tema sõnul oli kõige märkimisväärsem tulemus, et Vaikuseminutite programmis osalenud noorte stressi ja kurnatuse tase oli pärast uuringut oluliselt väiksem kui teistel. Lisaks vähenesid Vaikuseminutite harjutusi teinud lastel ärevuse ja paanikahoogude sümptomid, kui harjutusi tehti kavakindlalt.
Uuringus tuli huvitava asjaoluna välja, et kui tavaliselt kasvab sügisel koolinoorte kurnatus, siis Vaikuseminutite harjutusi praktiseerinud noortel kurnatuse tase ei tõusnud. Oluline erinevus kahe grupi kurnatuse tasemes oli alles isegi kolm kuud hiljem, kui uuringu raames tehtud harjutuste programm oli ammu lõppenud.
Harjutusi tehti koolipäeva jooksul kolm korda, üks kord kestis kolm kuni viis minutit ning need olid põimitud koolitundide sisse. Reeglina viidi harjutused läbi tunni alguses ning siis mindi tavapärase tunniga edasi. Kontrollgrupp sai iga päev sama palju aega puhkamiseks.
Harjutuste tegemine tähendas pausi ja infomürast väljumist, võimaldades ajul puhata ja end niiöelda maha laadida. Samas õppisid noored harjutuste kaudu oma tähelepanu juhtima ja hajevil mõtetega toime tulema, nii et neil oli lihtsam keskenduda.
Noortekursus sisaldas ka iganädalasi arutelutunde, kus noored said endas toimuvat paremini tundma õppida ning seostada neid oma elus aktuaalsete teemade ja probleemidega. «Ka igapäevaste harjutustega arendatakse oskust endas toimuvat märgata ja oma enesetunnet ise mõjutada. See on vajalik oskus vaimse tervise edendamisel ja probleemide ennetamisel,» lisas Nelli Jung.
Tartu Ülikooli uuring Vaikuseminutite programmi mõju kohta tõendab, et süsteemne teadveloleku harjutuste tegemine aitab kaasa koolinoorte ja õpetajate stressi ja kurnatuse leevendamisele ja ennetamisele.