E, 5.12.2022

Õpilasliidu aseesimees: erialavalikuks gümnaasiumi lõpuklassis on liiga hilja

Karjääriõpe on koolides liiga ebaühtlase tasemega
Õpilasliidu aseesimees: erialavalikuks gümnaasiumi lõpuklassis on liiga hilja
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Õpilasliidu aseesimees Katre Roomets.
Õpilasliidu aseesimees Katre Roomets. Foto: Erakogu/HARNO

Karjääriõpetus on koolides kasutamata ressurss ning kõik noored ei jõua iseseisvalt vajaliku infoni. Noored aga vajaksid nõustamist märksa varem kui gümnaasiumi lõpuklassis, leidis Eesti Õpilasesinduste liidu aseesimees Katre Roomets hiljutisel haridus- ja noorteameti hariduskonverentsil «Ennast juhtiv ja väärtust loov noor ei ole imeloom. Vol2».

Roomets vahendas õpilaste soovi, et nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis on vaja senisest aktiivsemalt tutvustada karjäärivõimalusi nõustamise teel. «Oluline on õpilaste ja õpetajate teadlikkust suurendada, sest karjäärinõustamine on vajalik ja peab olema igas koolis igale noorele kättesaadav,» leidis Roomets. Ta lisas, et paljud noored oskavad ise infot otsida ning käivad üliõpilastel ja töökohtadel varjuks, kuid toetust vajavad ka need, kes ei suuda ise infoni jõuda. Gümnaasiumi viimases klassis on õpilasesinduste liidu juhi arvates selleks juba liiga hilja, siis peavad erialavalikud olema tehtud.

Roomets kiitis koole, kus viiakse läbi karjääripäevi ning kooli külastavad erinevate ettevõtete ja ülikoolide esindajad, kes tutvustavad lähemalt enda ootusi. Ta lisas, et tutvustama ei peaks ainult populaarseid ameteid, vaid ka neid, mis on tahaplaanile jäänud, sest ainult nii on noorel võimalus saada tervikpilt muutuvast tööturust. Kaotamist vajab ka stigma, mis kahjuks siiamaani ringleb, et kutsekoolid on mõeldud nõrgematele õpilastele, kes ei pääsenud gümnaasiumisse.

Karjääriõpe on ebaühtlane

Koolide ebaühtlast kvaliteeti ja võimalusi karjääriõppe rakendamisel tunnistasid ka karjäärinõustajate ühingu liikmed, tegevõpetajad ja karjäärikoordinaatorid Merit Luik ning Kadri Haavandi.

Paikuse kooli majandusõpetaja ja karjäärikoordinaatori Kadri Haavandi sõnul on osades koolides olemas kõikvõimalikud karjäärivalikuid toetavad tegevused - karjäärinõustamine ja tunnid mitte ainult lõpuklassidele, vaid läbivalt kolmandale kooliastmele. Samas on koole, kus ei pruugi olla mitte midagi, isegi mitte koostööd töötukassa spetsialistidega lõpuklasside õpilaste toetamiseks.

Merit Luige sõnul teeb rõõmu see, et õpilaste karjäärivalikute ja elus hakkama saamise toetamine on järjest enam koolide tähelepanu pälvinud ning vastavalt olemasolevatele võimalustele püütakse anda parim, et noori haridusvalikute tegemisel toetada. Samas tõdes ka tema, et õpilaste vajadused on suuremad, kui praegu pakkuda suudetakse.

Karjääriõpe aitaks lahendada koolielu murekohti

Luik tõi välja, et teadlikult kavandatud karjääri- ja ettevõtlusõpe saaks kaasa aidata mitme probleemi leevendamisele, mis koolides mureks on – näiteks väljalangemine, madal õpimotivatsioon, teadmatus tuleviku suhtes, õppe vähene seos päriseluga. «Kui õpilane mõistab, kuidas on koolis õpitav seotud tulevase töömaailmaga ja seeläbi tema enda võimalustega ning hakkamasaamisega elus, siis see mõjutab õpimotivatsiooni ja õpitulemusi,» selgitas ta. «Üks põhjuseid, miks noored koolidest välja langevad, on vale eriala valik. Mida rohkem tutvustada noortele eri ameteid, organisatsioone ja asutusi ning nende töömehhanisme, seda rohkem tõstame nende suutlikkust valida endale õige eriala. Kui õppetöö laiendaks töömaailma ja ametite mõistmist ning seda eelkõige neis valdkondades, mille järgi ühiskonnas on suurem nõudlus, tekib siht, mille nimel pingutada ning õpitu muutub mõtestatumaks,» rääkis Luik.

Luige sõnul võiks karjääriõpe olla järjepidev ja süsteemne alates algklassidest ning intensiivsemaks peaks see muutuma otsustamist nõudvates etappides. «Iseenda tundmaõppimine ja selle seostamine koolis õpitava ja tulevase tööeluga, tervikliku pildi kujunemine töömaailmast ja haridusvõimalustest, praktilised oskused valikute tegemiseks ja töömaailmas toimetulemiseks - need on kõik keerukad protsessid, mis vajavad aega ja järjepidevust," tõdes Luik. Ta lisas, et kui karjäärivalikute teema leiab käsitlemist vaid põhi- või keskkooli lõpuklassides, siis on infotulv väga suur ning segadus ja eneses kahtlemine kerge tekkima. Eriti siis, kui selles etapis puudub võimalus saada tuge professionaalselt karjäärinõustajalt oma soovide ja võimaluste selitamiseks ning tegevuste kavandamiseks.

Igas koolis võiks olla karjäärikoordinaator

Kadri Haavandi pidas väga vajalikuks, et igas koolis oleks karjäärikoordinaator, kelle koolitustasemele on sätestatud ka teatud nõuded. «See tagaks, et vähemalt esmavajalik miinimumprogramm oleks koolides täidetud," märkis ta.  Haavandi tõdes, et suur osa koolide tegevusest on töötajate enda initsiatiivikusest sõltuv ning ilma täiendava töötasuta õpetajale omistatud karjäärikoordinaatori tiitel ei taga tihti seda, mida päriselt vaja - ajaressurssi, mis võimaldab leida ja koordineerida külalisõpetajaid, karjääripäevi ning enda koolitamist seoses muutuva töömaailma infoga.

Seoseid koolis õpitu ja koolivälise maailma vahel saab tekitada mitmel moel. Varjutamised ja õppekäigud ettevõtetes ning haridusasutustes, praktilised ja eluga seostatud õpiülesanded ning praktikad, õpilasfirmad ja vabatahtlikud algatused, kogukonna projektid, külalised koolitunnis. Neid tegevusi rakendavad Luik Tartu Tamme gümnaasiumis ja Haavandi Paikuse koolis. Külalisõpetajad on hea võimalus koolielu rikastamiseks läbi kogemuste ja teadmiste, mida erinevad inimesed erinevatelt elualadelt pakkuda saavad - igal koolil on olemas lapsevanemad, vilistlased ja muu kogukond, kes on valmis külalisõpetajana panustama.

Luik tõstis esile enda jaoks veel väga olulise tegevuse - reflekteerimise. «Oluline on kõiki neid tegevusi tehes luua õpilastele ka võimalus neid kogemusi reflekteerida ja märgata kogetu seoseid tema endaga. Mida uut sain teada? Milliseid oskusi arendasin? Mida sain teada oma huvide ja eelistuste kohta? Mida avastasin iseenda kohta? Nõnda muudame põneva iga tegevuse mõtestatumaks ja õpilase tulevikku ülesehitavaks,» jagas ta enda töö olulist aspekti.

Noorte soov on reaalsele elule vastav karjääriõpe

Roomets täi välja välja mitmed soovitused, mis aitaks õpilasliidu hinnangul olukorda paremaks muuta: ettevõtlus- ja karjääriõpe peab arvestama tulevast tööturgu ja muutlikku majanduslikku olukorda, olema praktiline ja efektiivne; koolidesse tuleb leida õpetajad, kellel on aine andmiseks vastavad pädevused või koolitada juba olemasolevaid õpetajaid selliselt, et nad suudaksid ainet õpetada piisavalt asjatundlikult ja huvitavalt; üha rohkem tuleb ettevõtlusõppes või mujal õpetada organisatsiooni üldjuhtimisega kaasnevaid põhitõdesid, näiteks kuidas toimib personalihaldus, mismoodi oma tegevustest lähtuda visioonist ja missioonist ning tegevusplaanidest; õpilastele tuleb tutvustada eestvedamise erinevaid vorme, näiteks projektide kirjutamine, nende elluviimine ja tegevuste korraldamine. Nii antakse võimalus edendada oma kodukoha elu ise selle käigus õppides.

Haridus- ja noorteameti ettevõtlus- ja karjääriõppe programm Edu ja Tegu on koostöös valdkonna spetsialistidega alustanud karjääriõppe arendamist, selleks on valminud ja veel valmimas ainekavad, moodulid ja õppematerjalid üld- ja kutseharidusele ning alustatakse karjääriõpetajate pädevust tõstvate koolitustega.

Märksõnad
Tagasi üles