OSKA: õppevõimaluste pakkumisel tuleb muutuda paindlikumaks

Aigar Vaigu ja Erik Kosenkranius Foto: Sven Soome

Teisenevas töömaailmas Eesti konkurentsivõime hoidmiseks tuleb muutuda õppimisel ja õppimisvõimaluste pakkumisel senisest oluliselt paindlikumaks, tõdeti OSKA konverentsil «Kosmoselend tulevikku».

Konverentsi avanud haridus- ja teadusminister Liina Kersna küsis, mis on ühist OSKA konverentsil ja kosmosel, ning ja selgitas, et ajast aega on püütud ennustada tulevikku taevatähtede järgi, tänapäeval saab probleemi lahendada teaduspõhisemalt. «Üheks võimaluseks on Kutsekoja koostatud OSKA raportid, mis aitavad prognooside Eesti majanduse arenguks vajalike tööjõu- ja oskuste vajadust lähimaks kümneks aastaks.»

Ka Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas pidas trendide kaardistamist oluliseks, et mõista, milline võib tulevik olla ning saaksime muutusteks valmistuda, mitte järgi lohiseda.

Aas tõdes, et praegu elatakse suurte muutuste keskkonnas. «Oleme läbi tegemas digipööret, rohepööret, innovatsioonipööret, meil toimuvad suured demograafilised ja geopoliitilised nihked, muutused väärtusmaailmas. Loomulikult mõjutavad kõik need megatrendid Eesti ühiskonda, Eesti riigi toimimist, meie majandust ja tööturgu,» nentis Aas.

Ta tõi välja, et Eesti rahvastiku vähenemine on peatunud tänu positiivsele tagasirändele. Siiski on tööealine elanikkond vähenemas ja see toimub väga kiirelt. 1990. aastate madala sündimuse tagajärjel om Eesti olukorras, kus kaob igal aastal tööturult 6000 inimest.

Aas märkis, et Eesti on väikse turuga, vananeva ja kalli tööjõuga riik, mis muuhulgas on senini üsna skeptiliselt suhtunud välistööjõu kaasamisse. «Selline riik saab jõukaks ainult siis, kui oleme oluliselt nutikamad ja paremate oskustega kui meie konkurendid, teised riigid meie regioonis. Aga kas me ikka oleme?» küsis Aas. «Kuidas lahendada seda ülikeerulist valemit, kus meil on kahanev tööinimeste arv ja samal ajal me vajame radikaalselt teistsuguseid oskusi?».

Praegune olukord on ka teistele riikidele uus, mistõttu ei ole lahendust kellegi käest küsida, vaid igaüks peab selle ise leidma. «See on võimalik, kui meil on maailma parim haridussüsteem ja seda kõikidel haridustasemetel. Peame õpetama õigeid asju, tegema seda väga süsteemselt ja targalt,» toonitas Aas hariduse olulisust Eestile.

Vaja on valmidust ümberõppeks

Töö- ja haridusvaldkonna tuleviku üle arutlenud panelistid tõdesid, et prognoosimine ei ole täppisteadus – seda, mis suunas trendid pöörata võivad, ei saa alati ette näha. Seetõttu on oluliseks märksõnaks paindlikkus. Demograafiliste muutuste tulemusena peavad inimesed tulevikus kõrgema eani tööl käima ning karjääri jooksul kolm-neli korda ümber õppima. See on väljakutse nii inimestele endile, tööandjatele kui ka täiend- ja ümberõppe korraldusele. Aina enam vajavad inimesed väikemaid õpiampse, õppekavad peavad muutuma dünaamilisemaks ning neid tuleb sagedamini kaasajastada.

Uue oskusena peaksid tänased õpilased koolis omandama programmeerimiskeele, et tulla toime töömaailmas, kus aina rohkem on vaja digioskusi ning toimetada masinatega.

Endine väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu, kes kommenteeris konverentsil tehnoloogia teemat, tõdes, et need riigid ja ettevõtted, kes on digitehnoloogiaga sina peal, on konkurentsieelises, need aga, kes otsustavad digipöördega mitte kaasa tulla, langevad konkurentsist välja.

Karu sõnul ei ole automatiseerimine ja digitaliseerimine eesmärk iseenesest, vaid vahend tööjõu vähenemisega toime tulemiseks. Seejuures ei tohi unustada inimesi, kelle töökohad automatiseeritakse, ning tuleb mõelda, millised on nende järgmised võimalikud sammud tööturul.

Palju uusi töökohti toob kaasa rohepööre, kinnitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius. Samas käib rohepöördega kaasas ka teatud töökohtade kadumine ning inimestel tuleb olla valmis liikuma ühest valdkonnast teise. Neil, kes ei suuda ümber õppida, võib minna raskeks. Kohustused täiend- ja ümberõppe toetamisel on nii ettevõtjatel kui riigil.

Õpirännet ei tohi karta

Muutustega tuleviku tööturul aitavad inimestel paremini toime tulla kiire kohanemisvõime ja eksperimenteerimisjulgus. Üks võimalus selliste oskuste arendamiseks on koguda mobiilsuskapitali. Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru tõi välja, et inimesed, kes on rohkem välismaal viibinud, on julgemad ja kardavad vähem uusi olukordi. Seetõttu ei peaks õpi- ja töörännet kartma, vaid neid normaliseerima.

Tammaru usub, et praeguste arengute jätkudes Eesti atraktiivsus tõuseb ning tööjõu sissevool Eestisse kasvab.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets rääkis, et riikide vahel käib võitlus eelkõige kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu pärast. Ta usub, et talente saab Eestisse meelitada läbi haridussüsteemi ja tarkade töökohtade loomisega. IT-valdkonnas on see nišš loodud, ent Eesti palgatase ei anna teiste riikide ees eelist.

Teisalt konkureerivad riigid aina enam ka lihtsamat tööd tegevatele inimestele, samas kui niiöelda keskmist oskustaset nõudvad töökohad on kadumas.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia dotsendi Triin Roosalu sõnul näitab trend, et ainult haridus ei taga edukust tööturul: keskmist oskustaset nõudvate töökohtade kadumisel tuleb paljudel leppida madalamaga. «Me tahame, et töö- ja õpimaailm oleksid paindlikud ja individualiseeritud, ent kui õppimine käib ainult läbi tasemehariduse, võib midagi jääda saamata,» ütles Roosalu.

Tema hinnangul tuleks hakata väärtustama ka ülekantavaid oskusi, mis omandatakse väljapool formaalset ja tööalast õpet.

Haridus- ja töömaailma tulevikutrende käsitlenud OSKA konverentsi modereeris teadlane ja saatejuht Aigar Vaigu.

OSKA konverentsi rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Konverentsi materjalid muutuvad järelvaadataks OSKA kodulehel.