Isamaa pole rahul haridusse panustamisega riigieelarves
16. november 2021, 09:11
Riigikogu Isamaa fraktsiooni liikme, kultuurikomisjoni kuuluva Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnul näitab tuleva aasta riigieelarve, et hariduse valdkonna hea käekäik ei ole koalitsiooni prioriteetide seas.
Isamaa fraktsioon on muudatusettepanekuid tehes pidanud silmas vajadust eraldada nii rahaline ressurss kui töötada välja lahenduste pakett selleks, et tagada õpetajate järelkasv ja hoida ära haridusvaldkonda üha tõsisemalt ähvardav kriis. Isamaa fraktsiooni poolt pakutu on üks osa võimalikest lahendustest, millele on avaldanud toetust nii koolid kui ka haridus- ja teadusministeerium ise.
Üldhariduskoolide pidamiseks eraldatav riigieelarveline sihtotstarbeline toetus näeb ette linnadele ja valdadele ning eraüldhariduskoolide pidajatele iga arvestusliku ametikoha kohta õpetajate tööjõukuludeks toetuse, mis on 17,1 protsenti kõrgem õpetaja töötasu alammäärast. Selle taastamine 17,1-lt protsendilt 20 protsendile läheks riigile maksma 12 miljonit eurot.
«Õpetajate järelkasvu probleem on olnud terav juba aastaid. Valitsuse planeeritud õpetajate palgatõus tõstab töötasu, aga ei lahenda probleemi tervikuna. Valitsus nimetab õpetajate järelkasvu probleemile lahenduste otsimist riiklikuks prioriteediks. Samas oleks hädavajalik koostada tervikpakett lahendustest, mis annaks kõnealusele, niinimetatud «riikliku prioriteedi» mõistele ka tähenduse,» selgitas Ladõnskaja-Kubits.
Samuti vajab laiapindset poliitilist kokkulepet ka Eesti kõrghariduse tulevik. Isamaa fraktsioon on teinud ka muudatusettepaneku suurendamaks kõrghariduse rahastamist 2022. aastal 20 miljoni euro võrra. Kõrghariduse tegevustoetuseks avalik-õiguslikele ülikoolidele ja ministeeriumi hallatavatele rakenduskõrgkoolidele on planeeritud 162 miljonit eurot. Kuigi kõrghariduskulud on Eestis viimase kümnendi jooksul kasvanud, on see kasv jäänud alla SKT kasvule. Kõrghariduse alarahastamine on probleem, mis seab ohtu Eesti kõrghariduse pikaajalise kvaliteedi.